Läti elanikest ligi neljandik ei pea end oma riigi patrioodiks, selgus reedel avaldatud arvamusküsitluse tulemustest.
Läti elanike patriotism leigeneb
8. mai 2009, 16:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seitse protsenti küsitletuist kinnitas, et neil ei ole mingeid patriootilisi tundeid Läti suhtes, veel 14 protsenti ütles, et ei kaldu end Läti patrioodiks pidama.
42 protsenti vastanuist kinnitas siiski, et peab end «pigem patrioodiks» ning veidi üle neljandiku osalenuist kinnitas veendunult, et on Läti patrioot.
Nende seas, kes end patrioodiks ei pea, on teistest sagedamini noored vastanud, eriti vanuses 25-34 eluaastat. Samuti on üsna loomulik, et mittekodanikud ja mittelätlased ei tunne patriootilisi tundeid Läti vastu kaks korda sagedamini kui kodanikud ja lätlased.
Ent vaid kaheksa protsenti vastanuist osutas, et viimase aastaga on nende patriotism tugevnenud. Samal ajal kinnitas koguni kolmandik küsitletuist, et nende patriootilised tunded on pigem või kindlasti nõrgenenud.
Küsitluse korraldanud uuringufirma SKDS direktor Arnis Kaktinš tunnistas reedel ajakirjanikele, et talle oli ootamatuseks Läti kodanike patriotismitunde leigenemine, samas on veidi alanenud mittepatriootide hulk mittekodanike ja mittelätlaste seas.
Küsimusele oma lojaalsusest Läti riigile vastas 70 protsenti jaatavalt, aga 12 protsenti osutas, et nad ei ole Läti suhtes lojaalsed. Ligi viiendik vastanuist ütles, et sooviks Lätist mõnda teise riiki kolida, neli protsenti kinnitas, et võimalusel teeksid nad seda kindlasti.
Ligi pooled vastanuist väljendasid veendumust, et suurt rolli Läti poliitikaelus mängivad nii Venemaa kui ka USA, kusjuures mittelätlased osutasid Ühendriikide mõjule lätlastest kaks korda tihemini.
Samuti avaldasid küsitletud arvamust, et Läti majandusele avaldab enam mõju Venemaa. 45 protsenti vastanuist pelgab Venemaa mõju Läti majanduslikule iseseisvusele ning pea sama paljud poliitilisele iseseisvusele. 36 protsenti küsitletuist leiab, et Venemaa ohustab häid suhteid lätlaste ja mittelätlaste vahel.
28 protsenti arvab, et Venemaa kujutab endast ohtu ka Läti riigi iseseisvusele. 2001. aastal oli samal arvamusel 34 protsenti, 2006. aastal 22 protsenti, 2008. aastal 35 protsenti vastanuist.
Kaktinš leiab, et sellise muutuse põhjuseks oli mullune Vene-Gruusia augustisõda.
Mittelätlased on lätlastest oluliselt vähem mures Venemaa mõju pärast Läti poliitilisele ja majanduslikule iseseisvusele, samuti Läti riiklusele.
Küsitluses osales 1001 Läti alalist elanikku vanuses 18-74 eluaastat.