/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/03/16/1640974t1hd31b.jpg)
Enamik lätlasi ei poolda Teise maailmasõja veteranidele eristaatuse andmist, selgus Läti sotsiaalse mälu uuringust.
Enamik lätlasi ei toeta eristaatust Teise maailmasõja veteranidele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringu kohaselt ei toeta seda algatust 35,4 protsenti lätlastest, eriti kindlalt on sellele vastu etnilised lätlased. Kolmandik vastanuist oli siiski kindla seisukohata.
Nii lätlased kui ka Läti venelased toetavad eristaatust veteranidele, kes sõdisid nõukogude armees. Ent kui lätlased (18,6 protsenti) sooviksid eristaatust vaid Läti kodanikele, siis etnilised venelased pooldavad kõigile Lätis elavatele sõjaveteranidele eristaatuse andmist, selgus küsitlusest.
Lätis tehti ettepanek anda Teise maailmasõja veterani staatus kõigile, kes olid 1940. aastal Läti kodanikud ning osalesid sõjategevuses ajavahemikus 1. september 1939 kuni 8. mai 1945. Parlamendi töögrupp koostab Teise maailmasõja veteranide kohta seaduseelnõud, mille kohaselt saaksid veteranid spetsiaalsed tunnistused ja riigilt igakuist toetust.
Uuring Läti elanike suhtumise kohta 20. sajandi ajaloosse viidi läbi 2012. aasta lõpus. Üks küsitluse eesmärke oli selgitada välja, millised ajaloosündmused lõhestavad ja millised ühendavad ühiskonda. Uuringuraport koostati Läti ülikooli Läti sotsiaalse mälu uurimise projekti raames, mida toetab kultuuriministeerium.