Ametnik: USA võib loobuda Euroopa raketikilbi viimasest etapist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Venemaa on vastuseks USA eestvedamisel Euroopasse rajatavale raketikilbile paigutanud Kaliningradi oblastisse S-400 Triumf tüüpi raketid.
Venemaa on vastuseks USA eestvedamisel Euroopasse rajatavale raketikilbile paigutanud Kaliningradi oblastisse S-400 Triumf tüüpi raketid. Foto: SCANPIX

USA on valmis loobuma oma Euroopa raketikilbi viimasest etapist, teatas president Barack Obama administratsiooni ametnik laupäeval, vihjates sammule, mis võib elustada relvastuskontrolli kõnelused Venemaaga.

Osana reedel teatatud plaanist tugevdada raketitõrjevõimekust Alaskal seoses Põhja-Korea ähvardustega võimalikust ennetavast tuumalöögist kavatseb USA «restruktureerida» oma raketitõrjeprogrammi Euroopas, ütles ametnik.

President Obama algne plaan Euroopa jaoks nägi ette merel ja maismaal baseeruvaid SM-3 raketisüsteeme, mida tugevdatatakse neljas etapis.

Raketikilbi viimane etapp, mis näeb ette püüdurraketisüsteemide SM-3 IIB paigutamise umbes kümne aasta jooksul Poolasse ja võib-olla Rumeeniasse, «restruktureeritakse kongressi rahastuskärbete ja tehnoloogia muutmise tõttu», ütles anonüümseks jääda soovinud ametnik AFP-le.

«Eesmärk on uurida, milline võiks olla alternatiiv esialgsele SM-3 IIB plaanile,» ütles ta.

Washingtoni otsus võib tekitada muret Poolas ja Rumeenias, kuid Moskva ilmselt tervitab seda, kuna Vene ametnikud on pidanud USA Euroopa raketikilbis ette nähtud püüdurraketisüsteeme suunatuks oma raketiarsenali vastu ja Venemaa tuumaheidutuse õõnestajaks.

Raketikilbi teema on olnud takistuseks ka uutele relvastuskontrolli kokkulepetele ning analüütikud on arvamusel, et raketikilbi viimasest etapist loobumine võib luua soodsad tingimused uuteks relvastusläbirääkimisteks.

USA administratsiooni ametnik aga rõhutas, et otsus põhineb rahalistel ja tehnilistel kaalutlustel ning ei ole mõeldud mingiks signaaliks Moskvale.

Obama ütles aasta tagasi Venemaa tollaegsele presidendile Dmitri Medvedevile, et ta on valmis pärast presidendivalimisi novembris olema paindlikum läbirääkimistes Moskvaga.

Tema kommentaar pälvis kongressi vabariiklaste ägeda kriitika ning administratsiooni otsus loobuda Euroopa raketikilbi viimasest etapist ilmselt tekitab uut meelepaha seadusandjate hulgas.

USA tsiviilekspertidest koosnev kaitseteaduse komisjon ütles 2011. aastal, et SM-3 kontseptsioon, mille kohaselt püütakse raketid kinni lennu algetapis enne lõhkepeade eraldumist, nõuaks herkuleslikke jõupingutusi ning ei ole realistlikult saavutatav.

Tagasi üles