Iisraeli uus kaitseminister on endine armee staabiülem Moshe Yaalon

Iisraeli uus kaitseminister Moshe Yaalon 2005. aastal Gazas. Foto: SCANPIX

Iisraeli uue kaitseministrina asub tööle endine kaitsejõudude (IDF) juht Moshe Yaalon, vahetades ametikohal välja Ehud Baraki, teatas peaministri partei Likud täna oma avalduses.

«Iisraeli julgeoleku vaatepunktist otsustava tähtsusega perioodil, mil kogu regioon meie ümber keeb, on oluline, et kaitseministri ametikohale asub rikkaliku kogemustepagasiga Moshe Yaalon,» ütles peaminister Benjamin Netanyahu tema erakonna tehtud avalduses. «Iisraeli kodanike nimel soovin ma talle tema töös edu.»

«Pühendun sõjaväe ja julgeolekujõudude uuele tasemele viimisele, et tuleviku ohtudega toime tulla,» kirjutas Yaalon pärast kandidatuuri esitamist oma suhtlusvõrgustiku Facebook lehel. «Tähtsamad väljakutsed, millega silmitsi seisame on Iraani tuumaprogramm, rahutused araabiamaailmas ning Liibanonist ja Gaza sektorist lähtuvad ohud.»

Yaalon (62) sai laiemalt tuntuks Läänekalda juudiasunike tugeva toetajana, kuid Iraani küsimuses on tal mõõdukad vaated.

Kuigi ta ei toetanud Iisraeli vägede lahkumist Gaza sektorist 2005. aastal ning on võtnud jõuliselt sõna Läänekalda asunduste ehituse peatamise vastu, suhtub ta ettevaatlikult sõjaväe lahingusse saatmisse, kaasa arvatud hiljutise Gaza-operatsiooni ajal.

Palestiina teise ülestõusu ajal sõjaväge juhtinud Yaalon siirdus poliitikasse 2008. aasta novembris ning astus Likudisse. Ta ei ole teinud saladust sellest, et soovib kaitseministriks saada. Yaalon ei ole pääsenud ka vastuoludest. 2002. aastal, vahetult pärast relvajõudude staabiülemaks saamist, nimetas ta palestiinlaste ülestõusu vähiks ning ütles, et ta kavatseb kasutada keemiaravi.

Asunduste laiendamist jälgivat vabaühendust Peace Now nimetab ta viiruseks ning tema varjamatu toetus asundustegevusele on mõnikord Iisraeli valitsusele piinlikkust valmistanud.

Netanyahu teavitas eile õhtul ametlikult president Shimon Perest, et ligi 40 päeva kestnud pingelised valitsuskõnelused on lõpule jõudnud ning uus valitsus on moodustatud. Valitsus astub ametisse esmaspäeval, kaks päeva enne USA presidendi Barack Obama esimest Iisraeli-visiiti presidendina.

Iisraeli uuel võimuliidul on 120-kohalises knessetis 68 kohta, Netanyahu juhitaval Likud-Beitenul 31, tsentristlikul erakonnal Yesh-Atid 19, paremäärmuslikul erakonnal Juudi Kodu 12 ning tsentristlikul parteil HaTnuah kuus kohta.

2009. aasta augustis sai ta Netanyahult järsu noomituse, sest oli soovitanud peaministril seista vastu USAle, mis nõudis asunduste laiendamise peatamist.

«Mina igatahes ameeriklasi ei karda. On küsimusi, mille puhul tuleb öelda «aitab küll»,»ütles Yaalon toona oma vastuolulises avalduses.

Kaitseministrina on tal suured volitused asunduste laiendamiseks, sest nii uute elamute ehitamine kui ka olemasolevate asunduste lammutamine langeb tema pädevusse.

«Meid teeb väga murelikuks väljavaade, et Yaalon saab kaitseministriks,» ütles Peace Now esindaja Hagit Oran AFPle.

Sõjalisest aspektist on Yaalon aga ettevaatlikkust üles näidanud. Mullu novembris Iisraelil ja Gaza sektori äärmusrühmituste kaheksapäevase konflikti ajal soovitas ta maavägede enklaavi saatmisest hoiduda, et konflikt suuremaks ei paisuks.

Kuigi ta on veendunud, et Iraan ei tohi hankida tuumarelvi, paistis ta eelmisel aastal Netanyahu üheksaliikmelises ministrite siseringis silma sellega, et kutsus Teheranile ennetava löögi andmise küsimuses vaoshoitusele.

Yaalon sündis 1950. aastal sadamalinnas Haifas ning läbis aastail 1968-1971 kohustusliku ajateenistuse. Ta naasis langevarjurina tegevteenistusse 1973. aasta Araabia-Iisraeli sõja ehk nn Yom Kippuri sõja ajal.

Teeninud 1970. ja 1980. aastatel eliitväeüksuses, sai temast 1990. aastate keskel maavägede ülem ning siis keskväejuhatuse ülem ja staabiülem.

Yaalon juhtis relvajõude kolm aastat, aga kuna ta oli vastu Gaza sektorist lahkumisele, ei pikendatud tema ametiaega.

Ta on abielus ja tal on kolm last.