/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/11/10/1424604t1hae95.jpg)
USA loobumine oma Euroopa raketikilbi viimasest etapist ei avalda regiooni julgeolekule kuigi suur mõju, leiab Vilniuse ülikooli politoloogiaõppejõud Kęstutis Girnius.
Leedu politoloog: raketikilbi kärpimine ei vähenda Euroopa julgeolekut
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Märkimisväärset mõju ei avalda. Raketikilpi on püütud luua juba 20-30 aastat ning sisuliselt kogu aeg on kestnud suured tehnoloogilised probleemid ning pole selge, kas need on ületatavad,» ütles politoloog, kommenteerides Ühendriikide presidendi Barack Obama administratsiooni otsust.
«Arvan, et tekib teatud murelikkus, avaldatakse pahameelt, nagu see oli 2009. aastal, kui Obama muutis mõningal määral kaitseplaane, kuid arvan, et mõne aja pärast saadakse Euroopas, ka Ida-Euroopas aru, et need pole kuigi märkimisväärsed muutused. Need raketibaasid ei ole Ameerika oluline kaitsekohustus. Kui kohustus on, siis see on ka ilma baasideta, aga kui seda kohustust poleks, siis ei lahendaks probleemi ka mõne raketitõrjebaasi olemasolu,» ütles Girnius.
Tema sõnul pidid Poola ja Rumeeniasse paigutatavad kaugmaa püüdurraketid kaitsma Iraani tuumarünnakute eest, ent siis selgus, et suurem oht lähtub hoopis Põhja-Koreast, mistõttu kaitset tugevdatakse just sellel suunal ning eelarvekärbete foonil tuleb millestki loobuda.