Soome riigiprokurör Jarmo Hirvonen lõpetas täna kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamisega seotud väljapressimise uurimise, kuna kahtlustatav on Venemaal röövi eest juba seitsmeks aastaks vangi mõistetud, teatas STT.
Soome lõpetas Arctic Seaga seotud kriminaalmenetluse
19. märts 2013, 16:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome prokuratuur ei avalikustanud kahtlusaluse nime.
Hirvoneni sõnul keskendus uurimine laeva kaaperdamise järel telefonikõne teinud mehele, keda prokuratuur kahtlustas Arctic Sea hõivanud kuritegeliku grupi juhtimises.
Soome prokuratuur uuris juhtumit karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitles väljapressimist suures ulatuses. Soome seaduse järgi on sellise teo eest ette nähtud kuni nelja-aastane vangistus.
Kuigi maailma ajakirjanduses liikusid kuuldused laeva salajasest lastist, ei tuvastanud Soome prokuratuuri uurimine sellele mingeid viiteid.
Inglise keeles rääkinud helistaja nõudis 2009. aasta juulis rahvusvahelistest vetest satelliittelefoni vahendusel laeva omanikfirma tegevdirektorile Viktor Matvejevile tehtud kõnedes 1,5 miljoni euro lunaraha maksmist. Helistaja ähvardas muu hulgas, et Arctic Sea 15-liikmeline meeskond ei näe vastasel korral oma perekondi enam kunagi.
Soome algatas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust seetõttu, et Matvejev vastas telefonikõnedele Soomes olles. Matvejev kolis 2009. aasta detsembris Soomest Šveitsi.
Hirvonen märkis, et Soome prokuratuur ei leidnud juhtunu uurimisel mingeid tõendeid, mis oleks viidanud muule, kui soovile saada Arctic Sea hõivamise eest lunaraha. Kuigi maailma ajakirjanduses liikusid kuuldused laeva salajasest lastist, ei tuvastanud Soome prokuratuuri uurimine sellele mingeid viiteid.
Venelastest meeskonnaga Malta lipu all sõitnud Arctic Sea kadumine 2009. aasta juulis vallandas ulatusliku rahvusvahelise otsinguoperatsiooni. Pikka aega oli laev kadunud, kuni Venemaa eriüksus selle sama aasta 18. augustil Atlandi ookeanis Roheneeme saarte lähedal vallutas. Vene võimud toimetasid laeva kaaperdamises kahtlustatavatena Moskvasse kaheksa meest.
Laeva päästeoperatsioon vallandas maailma ajakirjanduses oletused, et laev võis vedada salajast lasti, näiteks relvi Iraanile. Uurijate sõnul kaaperdasid maskides piraadid laeva Rootsi ranniku lähedal ning kui Vene sõjalaevad selle augustis leidsid, oli selle pardal vaid puidulast. Venemaa on alati kinnitanud, et laeva pardalt ei leitud midagi kahtlast, ja eitanud teateid, et alus vedas Iraani ajakirjanduses mainitud õhutõrjerakette S-300.
Kaaperdamises süüdimõistetute seas oli ka Eesti kodanik Jevgeni Mironov, kellele kohus määras seitsme aasta pikkuse vangistuse range režiimiga koloonias.
Venemaa riikliku uurimiskomitee Arhangelski oblasti uurimisosakond esitas mullu jaanuaris Eesti luureteenistuste endisele koordinaatorile Eerik-Niiles Krossile kriminaalsüüdistuse piraatluse organiseerimises ning kuulutas Krossi rahvusvaheliselt tagaotsitavaks.
Kross ise on nimetanud süüdistust absurdseks. Kuigi Venemaa kuulutas Krossi rahvusvaheliselt tagaotsitavaks, ei ole Interpol tema nime tagaotsitavate nimekirja lisanud.
Kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamise eest Venemaal karistust kandev Igor Borissov ütles mullu oktoobris antud intervjuus, et süüdistused Eerik-Niiles Krossi suhtes on fabritseeritud ning põhinevad vaid kaaperdajate juhi sõnadel.