Tšehhi senaatorid kaebavad uuesti Lissaboni leppe peale

Tšehhi president Václav Klaus tegemas avaldust senati ees. Foto: Reuters / Scanpix

Euroskeptilised senaatorid Tšehhi ülemkojas pole veel tunnistanud lüüasaamist, ehkki see kogu kiitis alles äsja heaks poolteise aasta eest sõlmitud ELi reformileppe ning ka riigi konstitutsioonikohus on selle juba korra tunnistanud põhiseadusele vastavaks.

Kuna aga kõrgeima kohtu mullune otsus puudutas vaid mõningaid osasid Lissaboni lepinguna tuntud dokumendi tekstist, siis jätab see vastasrinnale võimaluse esitada uusi kaebusi, vahendas AFP.

«Me tahame, et konstitutsioonikohus hindaks seekord lepingut tervikuna,» teatas valdavalt eurovastaseid meeleolusid levitava parempoolse Kodanlik-Demokraatliku Partei (ODS) senaator Jiří Oberfalzer agentuurile.

Põhiseaduse järgi peab konstitutsioonilist kaebust teatama vähemalt seitseteist senaatorit ning Oberfalzer kinnitas täna, et see on arv on reformileppe vastastel varudega täis.

Tšehhi senat andis heakskiidu lepingule alles eelmisel nädalal, ent rühm senaatoreid, keda toetab euroskeptikust riigipea, pole muutnud oma arvamust, et sellega seatakse ohtu oma riiklik suveräänsus.

ODSi juhiks on riigi eelmine peaminister Mirek Topolánek, kes pooldas Lissaboni lepingu ratifitseerimist, ning aupresidendiks riigi president Václav Klaus, kes on selle sammu vastu.

Tšehhi on praegu euroliidu eesistuja ning samas ka üks neljast liikmesmaast, mis pole veel reformileppe ratifitseerimist lõplikult kinnitanud, sest riigipea peab sellele enne panema ka oma allkirja.

Iirimaa lükkas eurolepingu tagasi eelmise suve referendumil ning uus rahvahääletus toimub seal alles novembris. Tšehhi kõrval pole ratifitseerimiskirju Brüsselile esitanud ka Saksamaa ja Poola.

Tšehhis oli äsja valitsuskriis, mis sundis ametist lahkuma senise peaministri Topolánek ning tõi riigile parteidevälise nn tehnokraatide ajutise kabineti, mida juhib statistika- ja majandusteadlane Jan Fischer.

Kuna riik on ka euroliidu eesistuja, käib praegu vaidlus selle üle, kas juunis toimuvat tähtsat ELi Ülemkogu hakkab juhtima uus peaminister või hoopis skandaalsete avaldustega silma paistnud president. Fischeri kinnitas täna, et tema arvates peaks selleks olema valitsusjuht.