/nginx/o/2011/10/21/801296t1he31f.jpg)
Baski äärmusrühmitus ETA hoiatas negatiivsete tagajärgede eest, kui Hispaania valitsus keeldub läbirääkimistest.
ETA hoiatas Hispaania valitsust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2011. aasta oktoobris relvavõitluse lõpetamisest teatanud ETA on teinud nii Hispaania kui ka Prantsusmaa valitsusele ettepaneku otsekõnelusteks, seades läbirääkimiste üheks eeltingimuseks baskidest vangide toimetamise kodule lähemale. Ei Madrid ega Pariis pole siiani nõustunud rühmitusega kõnelusi pidama.
Uudisteagentuuri AFP andmetel teatas ETA täna oma veebiväljaande Gara kaudu, et Hispaania valitsus keeldus sel kuul läbirääkimistest, mida rühmitus soovis pidada Norras. ETA nimetas otsust sammuks tagasi, millel võivad olla negatiivsed tagajärjed konflikti lõplikul lahendamisel.
Oma rohkem kui 40 aastat kestnud vägivaldses iseseisvuskampaanias on ETA sihtinud peamiselt sõjaväeüksusi ja iseseisva Baskimaa poliitilisi oponente. Liikumist on viimastel aastatel kõvasti maha surutud ja rühmituse jõud on tõsiselt nõrgenenud.
Võimude sõnul vastutab Hispaaniast lahkulöömist ja baskidele iseseisvat kodumaad nõudev ETA rohkem kui 800 inimese tapmise eest.
Vastupanuliikumine sai alguse 1959. aastal, kui baski tudengid hakkasid vastu Franco diktaatorivõimule, mis keelas baski keeles kõnelemise, ahistas baski kultuuri ja piinas rahvuslastest poliitikuid. Tänapäeval on Baski piirkonnal märkimisväärne autonoomia, sealjuures ka oma parlament, politsei, haridussüsteem ja maksud.