/nginx/o/2013/03/28/1662056t1he039.jpg)
Vene inimõigusorganisatsiooni Memorial kinnitusel ei loobu nad välisrahastusest, kuigi uute seaduste kohaselt tähendab see organisatsiooni välisagentide nimekirja kandmist.
Memorial jätkab võitlust Vene võimudega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastavalt mullu novembris Venemaal jõustunud seadusele registreeritakse kõik välismaalt rahalist toetust saavad ja poliitikas osalevad vabaühendused välisagentideks, vahendas uudisteagentuur AFP.
«Memorial ega ükski selle allorganisatsioon ei loobu välisrahastusest, mida me saame ametlikult ja seaduslikult erinevate programmide kaudu,» kinnitas Memoriali esindaja Sergei Krivenko uudisteagentuurile Interfax. «Vastupidi, usume, et on normaalne võita auväärsete fondide konkursse ja saada stipendiume.»
Vastuolulisest seadusest üleastujaid ähvardatakse kuni 300 000 rubla ehk umbes 7350 euro suuruse rahatrahvi ning kuni nelja-aastase vangistusega. Lisaks tuleb säärastel vabaühendustel esitada võimudele aruandeid oma tegevuse ja rahandusliku seisu kohta.
Seaduse koostajate sõnul aitab see vähendada välisriikide sekkumist Vene sisepoliitikasse. President Vladimir Putin on varem süüdistanud lääneriike ja eelkõige USAd Vene vabaühenduste rahastamises sooviga niimoodi mõjutada Venemaa poliitikat.
Kriitikute sõnul on seadus aga mõeldud teisitimõtlejate vaigistamiseks. Peale inimõiguslaste on eelnõusid kritiseerinud Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid. Euroopa Nõukogu peasekretär Thorbjørn Jagland võrdles seda aga Stalini-aegse võitlusega välisagentide vastu. Tema sõnul kasutati seda mõistet nii Nõukogude Liidus kui ka teistes autoritaarsetes riikides teisitimõtlejate vaigistamiseks.