Läti vähendas «emapalga» ülempiiri ja kärpis toetusi

Läti laps möödunud kuul toimunud riigi 90. juubelil. Foto: AFP / Scanpix

Läti ministrid otsustasid teisipäeval peetud arutelude järel vähendada vanemahüvitisele ehk niinimetatud emapalgale kehtestatud ülempiiri 500 latile (umbes 11 000 kroonile).

Samuti otsustas valitsus kärpida töötavatele vanematele makstavaid hüvitisi poole võrra, ütles sotsiaalminister Uldis Augulis ajakirjanikele valitsuse istungi järel.

Lapsehooldustoetuste muutused hakkavad kehtima neile vanematele, kelle laps sünnib pärast 1. juulit. Valitsus otsustas ühtlasi lõpetada lapse sünnitoetuse maksmise, mille suurus on 296 latti (umbes 6500 krooni).

Samuti lõpetatakse peretoetuse maksmine perekondadele, kus kasvab kuni aastane laps, sest sel ajal saab üks vanemaist «emapalka».

Peretoetuste maksmine lõpetatakse ka 19 aasta vanuseks saavate noorukite puhul.

Nende muudatuste tõttu saab valitsus sel aastal kärpida sotsiaaleelarvet umbes 20 miljoni lati võrra (umbes 440 miljonit krooni). Esialgu tegi valitsus sotsiaalministeeriumile ülesandeks kärpida eelarvet 31 miljoni lati (682 miljoni krooni) võrra.

Tervishoiuministeeriumi eelarvekärbe on samuti kavandatust väiksem, umbes 39 miljonit latti (858 miljonit krooni).

Rahandusminister Einars Repše selgitas, et ministeeriumide planeeritust väiksemad eelarvekärped on seotud Euroopa Liidu toetuste efektiivsema optimeerimisega.

Repše nentis samas, et «see allikas on juba kurnatud».

Sotsiaalministeeriumi jaanuaristatistika näitab, et Läti tööealistest elanikest 47,5 protsenti saab vanemahüvitist. Neist omakorda valdav enamus ehk 83 protsenti on mehed.

Mullu viidi vanemahüvitiste maksmine üldisest riigieelarvest eraldi eelarvesse.

Vanemahüvitise määr on 70 protsenti vanema viimase 12 kuu keskmisest brutopalgast ning seda makstakse kuni lapse aastaseks saamiseni, seda ka juhul, kui vanem jätkab töötamist.