ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmete hulka valiti esmakordselt USA pärast seda, kui president Barack Obama administratsioon lõpetas Washingtoni senise boikotipoliitika instantsi vastu, mille ridadest leiab mitu ise tõsiselt inimõigustega kimpus olevat riiki.
USA valiti esimest korda ÜRO Inimõiguste Nõukokku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA suursaadik ÜRO juures Susan Rice kordas ka eile arvamust, et see nõukogu on praegu vigane, kuid lisas, et Washington loodavad töötada selles suunas, et seda struktuuri seestpoolt tugevdada ja reformida, vahendas Reuters.
ÜRO inimõiguste nõukokku, mille peakorter on Genfis, valiti seekord tagasi või uueks liikmeks 18 riiki, kokku on seal 47 maad, ülejäänud 29 jätkavad mandaati varasemast.
Eile valiti nõukokku ka mitu riiki, keda kritiseeritakse sageli ja teravalt inimõiguste olukorra pärast oma kodus, nende seas näiteks Hiina RV, Kuuba, Saudi Araabia.
Ida-Euroopast valiti Venemaa tagasi, samas kui Aserbaidžaan minetas oma koha.
ÜRO Inimõiguste Nõukogu kohtub kolm korda aastas, et arutada üleilmseid küsimusi inimõiguste vallas ning peab eriistungeid ka kriiside korral. Samuti hinnatakse inimõiguste olukorra igal ÜRO liikmesmaal eraldi.
Kriitikute sõnul domineerivad seal aga moslemiriigid ja nende liitlased, kelle fookuses on eeskätt Iisrael ja palestiinlaste kohtlemine, samas kui mõjukad arenevad riigid pääsevad luubi alt võrdlemisi hõlpsalt.
USA eelmine administratsioon oli samuti seda meelt ning hoidus astumast sellesse instantsi, mis loodi kolme aasta eest oma eelkäija asemele, kuna viimane oli juba ennast diskrediteerinud.
Lääne-Euroopale ja nn teistele riikidele mõeldud grupis, kuhu valitakse lääne demokraatiaid, esitasid kolmele vabale kohale samas kandidatuuri vaid kolm riiki, sest eelnevalt astus Uus-Meremaa kõrvale, mistõttu konkurents USA valimisele peaassamblees puudus.
USA otsus suunda muuta ja nõukogusse astuda tekitas paljudes vastakaid tundeid ning see jaotas poliitikud kahte lehte.
Tšehhi endine president Vaclav Havel nimetas konkurentsituid valimisi farsiks.
USA esindajatekoja vabariiklane Ileana Ros-Lehtinen aga arvas, et liitumisega ei muudeta nõukogu «sünget tegelikkust» kuidagi. «See legitimiseerib vaid nõukogu vabadusevastaseid, USA-vastaseid ja Iisraeli-vastaseid aktsioone,» arvas kongressiliige.
Genfis tegutseva valitsusvälise ühenduse UN Watch esindaja Hillel Neuer ütles samuti, et selliste riikide nagu Hiina, Kuuba, Venemaa ja Saudi Araabia kuulumine nõukokku paneb «rebased valvama kanade järele».
Human Rights Watchi esindaja Steve Crawshaw tervitas küll USA liitumist nõukoguga, kuid kritiseeris samuti valituksosutumise viisi, mis andis tema hinnangul maailmale sõnumi, et «valimised ilma võistluseta oleksid kuidagi mõistetavad».