Katalaanide keti korraldajad võtavad eeskuju Balti ketist

Evelyn Kaldoja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kataloonia iseseisvusmeelsete lipp ühel Barcelona katusel.
Kataloonia iseseisvusmeelsete lipp ühel Barcelona katusel. Foto: Evelyn Kaldoja

Tänavusel katalaanide rahvuspäeval ehk 11. septembril Hispaanias Kataloonia piirkonnas inimketti moodustada plaanivad organisatsioonid on ühendust võtnud Balti keti tegijatega, kirjutab Girona ajaleht El Punt.


Nagu leht märgib, on inimketi korraldamine äärmiselt keerukas, sest muuseas tuleb arvestada, kui palju inimesi igasse punkti vaja läheb selleks, et kusagile tühimikku ei jääks. Üks välja pakutud arvutusi on üks inimene ühe meetri kohta.

Kataloonia inimketi trajektoori siiani veel paika pole pandud, aga hinnanguliselt võiks näiteks Hispaania regiooni põhjaserval Prantsusmaa piiril asuvast Portbou linnast lõunas asuva Alcanarini kulgev kett olla 400 kilomeetrit pikk. Diagonaalis üle Kataloonia kulgev inimkett piirkonna loodenurgas asuvast Val d'Aranist Barcelonani oleks aga umbes 320 kilomeetrit. Nagu leht märgib, siis Balti ketil oli pikkust 600 kilomeetrit.

El Puntiga on rääkinud ka üks 1989. aastal korraldatud Balti ketil osalenu – toonane noor katalaani aktivist ja praegune aukonsul Lätis Xavier Vinyals. «See kett aitas nende üritust rahvusvahelisemaks muuta,» meenutas ta. «Kaks aastat hiljem olid Eesti, Läti ja Leedu iseseisvad.»

Nagu El Punt märgib, on samas erinevused Eesti, Läti ja Leedu ning Kataloonia maastiku vahel samas märkimisväärsed, sest viimane on tunduvalt mägisem.

Mullusel 11. septembril tuli Barcelona tänavatele rekordiliselt suur rahvamass – 1,5 miljonit inimest. Paljud neist nõudsid piirkonna eraldumist Hispaaniast.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles