Euroopa pani tööle päikesetormide hoiatuskeskuse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
NASA 2012. aasta kujutis päikesetormist (all keskel).
NASA 2012. aasta kujutis päikesetormist (all keskel). Foto: SCANPIX

Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) avas täna esimese ilmakoordinatsioonikeskuse, mis hakkab hoiatama lennukeid, aga ka Maad ja orbiidil viibivaid astronaute päikesetormide eest.

Ennustamatu hiigeltorm võib juhtuda igal ajal ning jätta kogu maailma päevadeks interneti, telefonide, elektri ning lennu- ja raudteetranspordita.

Brüsselist hoiatuskeskust juhtiva ESA sõnul ei ole ettevaatusabinõusid kuigivõrd võimalik rakendada, sestap on kõige tähtsam piisav eelhoiatus.

«Piloot võib alati lennukiga maanduda, sest tal on (satelliitide kõrval) muid navigatsioonivahendeid, aga kui häire tuleb ette hoiatamata, valel ajal, võib see olla ohtlik,» seletas ESA kosmoseilmakeskuse juhataja Juha-Pekka Luntama.

Suurel päikesetormil nagu 1859. aastal, mis lõi rivist välja kogu maailma telegraafisüsteemi, võib tänapäeval olla tõsised tagajärjed.

Väikseimgi satelliidirike võib navigatsiooni 100 meetriga viltu panna ja sellest piisab, et maandumisrada mitte tabada, seletas ta.

Atmosfäär ja magnetväli kaitsevad Maad päikesepursete ja geomagnetiliste tormidega vallandunud kiirguse eest.

Väiksematel pursetel ei ole tavaliselt märgatavat mõju – kui ehk väiksemad tõrked autode navigatsioonisüsteemis või mobiiltelefonidega. Suurel päikesetormil nagu 1859. aastal, mis lõi rivist välja kogu maailma telegraafisüsteemi, võib tänapäeval olla tõsised tagajärjed.

Tänapäeval lööks niisugune torm rivist välja 50-100 satelliiti – kümme protsenti kõigist orbiidil olevaist, ütles ESA. Maal ohustab seesugune torm enim elektrivõrku ja kui transformaatorid kannatada saavad, võib nende asendamine võtta nädalaid ja isegi kuid.

Kui kosmose ilmavaatlejad päikesetormi märkavad, kulub selle mõju Maani jõudmiseks 17-48 tundi, nii et ettehoiatuse korral on võimalik abinõud tarvitusele võtta.

Koordinatsioonikeskus kasutab ära mitmekümne Euroopa ülikooli, uurimisinstituudi ja erafirma kogemusi ja ajupotentsiaali. Keskus alustas tööd kuue kuu eest ja peaks täisvõimsuse saavutama 2020. aastaks.

USAs on samalaadne keskus juba olemas.

Märksõnad

Tagasi üles