/nginx/o/2013/04/04/1670398t1h3ddf.jpg)
Soome kindralleitnant Torsti Sirén avaldas ekspertarvamust, kui ohtlik või mitte ohtlik Põhja-Korea tegelikult olla võib.
Soome asjatundja: Põhja-Korea relvastus jääb USA omale alla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhja-Korea on viimasel ajal ähvardanud mitu korda USAd nii raketi kui tuumapommi rünnakutega, edastab iltalehti.fi.
Kaesongi tööstuspiirkonnast, mida haldavad mõlemad Koread, sai eile Põhja-ja Lõuna-Korea vahelises kaikavedamises uus objekt.
Põhja-Korea keelas lõunakorealastel Kaesongi tööstuspiirkonda sisenemise ning ta sulges sinna viiva tee.
Kaesongi nähakse kahe riigi suhete lakmuspaberina ja Lõuna-Koreale juurdepääsu sulgemine sinna tähendab suhete halvenemist. Kaesongis töötab 50 000 põhjakorealast ning sadu lõunakorealasi.
Soome sõjaasjatundja Torsti Siréni sõnul on olukord Korea poolsaarel aina kriitilisemaks muutunud.
Lõuna-Korea lubas vastata naaberriigi provokatsioonidele sõjaliselt ning et neil tuleb Kaesongis oma riigi kodanikke kaitsta.
«Võimalik, et Lõuna-Korea on andnud sõjaväe juhtkonnale kriisiolukorras vabad käed ning õiguse avada vastutuli,» selgitas Sirén.
Ta jätkas, et Põhja-Korea tegevuspoliitika ja ähvardused on samas väga irratsionaalsed. Lääneriikidel ei ole kindlalt teada, kes Põhja-Koreas otsuseid langetab.
«Loodame, et sõjategevusest hoidutakse. Sõda ei saa siiski välistada, sest inimesed ei käitu loogiliselt, vaid irratsionaalselt,» selgitas Soome ekspert.
Põhja-Korea armee on maailmas suuruselt neljas. Siréni sõnul ei näitas see siiski, et tegemist on väga võimsa armeega. Osa relvastust pärineb Teise maailmasõja ajast. Lisaks on Põhja-Koreal 1950. – 1960. aastate relvi Nõukogude Liidust.
«Diktatuuriga riikides saavad sõdurid hea füüsilise väljaõppe, kuid samas võivad nad olla nii ajupestud, et ei suuda normaalselt tegutseda. Põhja-Korea sõduritele võib takistuseks saada just oskamatus erinevate olukordadega toime tulla,» selgitas Sirén.
Põhja-Koreal arvatakse olevat 3 – 8 tuumalõhkepead, kuid neid ei pruugita osata õigesti kasutada. Põhja-Korea ei vajagi suuri relvi, selleks et kahju tekitada, on vaja vaid üllatusmomenti.
«Kui Põhja-Korea teeks ootamatu rünnaku, siis suudaks ta ühe päevaga tappa 100 000 – 500 000 inimest. See sõltub sellest, kas kasutatakse keemiarelva või bioloogilist relva,» selgitas soomlane.
Siréni arvates ei suuda Põhja-Korea USA-le siiski midagi teha, sest selle suurriigi relvastus on väga modernne. Põhja-Korea löömiseks ei pea USA just palju relvi käiku laskma.
Rahvusvahelist üldsust aga teevad ikkagi murelikuks Põhja-Korea tuumalõhkepead.
«Õhus siiski ripub küsimus, mis saab, kui Põhja-Korea võtab tuumalõhkepead kasutusele,» tõdes Sirén.