/nginx/o/2013/04/08/1678472t1h4997.jpg)
Kõmuline meediaväljaanne Wikileaks teatas, et avaldab rohkem kui 1,7 miljonit USA diplomaatilist- ja luurememo 1970. aastatest.
Wikileaks avaldab üle 1,7 miljoni USA diplomaatilise- ja luurememo 1970. aastatest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nende dokumentide avalikustamise ettevalmistused tegi ära Wikileaksi asutaja, austraallane Julian Assange, kes elab alates möödunud aasta suvest Londonis Ecuadori saatkonnas, edastab The Telegraph.
Assange sõnas uudisteagentuurile AP antud intervjuus, et avaldatavad materjalid paljastavad, kui laialdast mõju USA on maailmas avaldanud.
Assange on nüüdseks Ecuadori saatkonnas elanud üheksa kuud. Ecuador pakkus talle asüüli, kuid teda ei saa Suurbritanniast välja toimetada. Suurbritannia tahtis Assange`i anda Rootsile välja, kuna teda kahtlustatakse seal vägistamises ja seksuaalses rünnakus.
Wikileaks tekitas diplomaatide seas paanika 2010. aastal kui avaldati rohkem kui 250 000 USA salajast diplomaatilist memo.
Uued avalikustatavad dokumendid pärinevad aastatest 1973 – 1976. Need dokumendid on saadaval USA rahvusarhiivis ning juurdepääs neile on piiratud. Nende seas on ka palju dokumente, mille saatjaks on tollane USA välisminister Henry Kissinger.
Paljud nüüd avalikustatavad dokumendid kannavad märgistust NODIS (no distribution – mitte jagamiseks) või Eyes Only (vaatamiseks). Suur osa aga kannavad märgistust Secret (salajane) või Top Secret (ülisalajane).
Ecuador andis Assange`ile asüüli möödunud aasta augustis, saatkonnas elab ta aga alates juunist. Assange`il muutus Suurbritannias jalgealune kuumaks pärast sea, kui ta kaotas Briti kohtus ning Suurbritannia kõrgem kohus langetas ta otsuse Rootsile välja anda.