Kolm aastat pärast seda, kui Poola president Lech Kaczyński ja veel 95 inimest hukkusid Venemaal Smolenski lähedal lennuõnnetuses, on endiselt visad kaduma vandenõuteooriad, et tegu oli mõrvaga.
Vandenõuteooriad Smolenski katastroofi ümber on visad kaduma
9. aprill 2013, 16:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konservatiivne opositsioon, mida juhib kadunud presidendi kaksikvend Jarosław Kaczyński, süüdistab Varssavi ja Moskva liidreid seotuses 2010. aasta 10. aprilli õnnetusega.
Presidendi lennuk TU-154 kukkus Smolenski lähistel alla, pardal Poola eliiti kuulunud ametnikud, kes olid teel Katõni metsa tseremooniale 1940. aastal mõrvatud Poola ohvitseride mälestuseks.
Vene uurimine järeldas 2011. aastal, et lennuki pilootidele avaldati psühholoogilist survet ohtlikes ilmaoludes maandumiseks. Varssavi kritiseeris raportit teravalt ning ütles, et see on poolik ja kubiseb vigadest.
Poola sõnul oli õnnetuses süüdi kehva väljaõppega meeskonna eksimused, pannes süü peamiselt poolakatele, kuid heites Venemaale ette ka nõuetele mittevastavat lennuvälja ja sealse lennujuhtimiskeskuse viletsat tööd.
Poola valitsus on selgesõnaliselt välistanud sündmuste äärmuslikud versioonid, kaasa arvatud sabotaaž ja kolmanda osapoole surve, et lennuk kehvas ilmas maanduks.
Kolm Poola kindralit ja kümme kõrget ohvitseri on vallandatud, lisaks saadeti laiali riigiametnikke lennutanud sõjaväeüksus ja selle ülesandeid asusid täitma tsiviilpiloodid.
Ükski uurimine ei ole rahuldanud Seaduse ja Õigluse Partei (PiS) liiget ja Kaczyński liitlast Antoni Macierewiczit, kelle parlamendifraktsioon jõudis järeldusele, et lennuõnnetus oli peaminister Donald Tuski ja Vladimir Putini korraldatud atentaat.
Kolmapäeval, õnnetuse kolmandal aastapäeval avaldatavas raportis väidab Macierewicz, et lennuk kukkus alla pärast plahvatusi, kuigi Poola prokurörid lõhkeainete olemasolu ei tuvastanud.
Eelmisel kuul avaldatud küsitluses ütles 33 protsenti poolakaist, et ei välistaks atentaadi võimalust.
Küsitluse tõttu asus Tuski valitsus, mis on selliseid väited pidanud äärmusliku kildkonna hullumeelseks jampsimiseks, leidma eksperte, kes vandenõuteooriad ükshaaval kummutaks.
Poliitilisi jõujooni järgivad lahkarvamused lennukatastroofi osas on ilmselt olulised teemad 2015. aasta presidendi- ja parlamendivalimistel, arvab ajaloolane Antoni Dudek.
Tusk ja välisminister Radosław Sikorski on Venemaa suhtes karmima hoiaku võtnud, süüdistades Moskvat katsetes poolakate seas vaenu külvata. Poola on palunud, et Euroopa Liidu välispoliitika juht Catherine Ashton nõuaks Venemaalt lennukivraki tagastamist, ja Moskva on lubanud, et teeb seda oma uurimise lõpetamise järel.