47 miljoni aasta vanune fossiil võib olla primaadi oma

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Evelyn Kaldoja
Copy
Paleontoloog fossiili puhastamas.
Paleontoloog fossiili puhastamas. Foto: Reuters / Scanpix

Saksamaalt leitud 47 miljoni aasta vanune loomafossiil on kas väga varajase primaadi või siis evolutsiooniliselt ahvidele ja inimestele äärmiselt lähedast liiki looma oma, kirjutab tänane ajaleht The New York Times.

Väikese ahvi suurune kivistis, mida kirjeldatakse kui kõige täiuslikumat primaadifossiili, mis on kunagi leitud, kuulub noorele emasloomale. Selle küljest on puudu vaid üks tagumine jalg, samas võib aga eluka kõhul näha isegi tema viimase söömaaja – puuviljade ja lehtede – kuju.

Kivistis leiti aastal 1983 Saksamaalt Darmstadti lähistelt põlevkivikarjäärist. Mainitud kant on Oslo ülikooli paleontoloogi Jörn H. Hurumi sõnul paleontoloogidele umbes samasugune varaait nagu Gobi kõrb dinosauruste osas.

Pärast leidmist tehti aga see kivistis pooleks ja müüdi maha. Üks pooltest läks vahepeal kaotsi. Kui Hurum aga avastas, et puuduolev osa on müüki ilmunud, korraldas ta nii, et selle ostis ära Oslo Ülikooli loodusloomuuseum.

Kahe aasta eest kutsus Hurum kokku Saksa ja Ameerika teadlastest koosneva uurimisrühma, mis uuris fossiili luustikku muuhulgas ka kompuutertomograafi abil. «See on nagu primaatide evolutsiooni archaeopteryx (vanim teadaolev linnuliik – toim).»

Teadlaste hinnangul oli see loom  surmahetkel umbes üheksa kuud vana, mis inimaastates võrduks kuue aastaga. Oma elu jooksul oli loom suutnud murda ühe käpa, kuid see oli juba paranemas. Hukkumise põhjuseks võis olla Messeli vulkaanilisse järve uppumine.

Tagasi üles