/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/04/15/1691546t1h0ea4.jpg)
Austraalia nimetas Teise maailmasõja ajal tuhandete juutide elu päästnud Rootsi diplomaadi Raoul Wallenbergi riigi esimeseks aukodanikuks.
Wallenbergist sai Austraalia esimene aukodanik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Suurim mälestusmärk härra Wallenbergile on tema poolt päästetute elud ning Austraalial on see au, et ka meie pinnal elab täna tema päästetud inimesi,» ütles peaminister Julia Gillard avalduses. «Aukodaniku tiitel on sümboolne tunnustus härra Wallenbergi väsimatule pühendumisele inimelude kaitseks holokausti ajal.»
Wallenberg lähetati 1944. aasta juulis natside poolt okupeeritud Budapesti, kus ta päästis tuhandeid Ungari juute, andes neile holokausti lõpukuudel passe. Tollal 32-aastane Wallenberg ostis Budapestis kinnisvara, kuhu paigutas elama nii palju juute kui võimalik, andes neile eksterritoriaalse staatuse.
Wallenbergi nähti viimati elusana 17. jaanuaril 1945, kui Nõukogude väed sundisid Saksa ja natsimeelsed Ungari väed Budapestist taanduma. Tema saatust varjutab saladuseloor, kuid ametlikel Nõukogude andmetel suri ta 1947. aastal Moskva vanglas.