Venezuela valimisjärgsetel meeleavaldustel hukkus seitse inimest

Vägivaldseks muutunud meeleavaldustel Venezuela presidendivalimiste tulemuste vastu hukkus vähemalt seitse ja sai vigastada 61 inimest, ütles teisipäeval justiitsminister.

Valimised võitnud riigipea kohusetäitja Nicolás Maduro nimetas vägivallatsejaid «fašistide jõukudeks» ja kinnitas, et ei luba opositsioonil kolmapäeval kesklinnas koguneda.

"Nad ei saa täita Caracase kesklinna taas surma ja verega. Nad võivad teha, mis tahavad.  Ma ei kavatse seda lubada. Ma kavatsen karmikäeliselt fašismi ja sallimatuse vastu võidelda. Kui nad tahavad mind kukutada, siis las proovivad. Koos rahva ja relvajõududega olen ma siin,» ütles Maduro.

Venezuela valimisametnikud kinnitasid esmaspäeval ametlikult Maduro võitu oodatust tasavägisematel presidendivalimistel, meeleavaldusi alustanud opositsioon nõuab häälte ülelugemist. Riikliku keskvalimiskomisjoni esimees Tibisay Lucena esitas ametlikult kinnitatud andmed, kuulutades märtsis vähki surnud presidendi Hugo Cháveze poliitiliseks mantlipärijaks peetava Maduro (50) seaduslikult valitud presidendiks.

Pealinna Caracasi tänavatele kogunesid pärast võitja kinnitamist tuhanded opositsiooni poolehoidjad, kes tagusid keedupotte, põletasid prügikotte ja hõikusid «pettus». Politsei aja osa meeleavaldajaist pisargaasiga laiali.

Maduro vastaskandidaat, opositsiooniliider Henrique Capriles (40) kutsus enne seda valmisametnikke üles edasi lükkama Maduro võitjaks kuulutamise ja nõudis häälte ülelugemist. Caprilese sõnul saab Madurost «ebaseaduslik president», kui ta häälte ülelugemiseta võitjaks tunnistatakse.

Maduro sai pühapäevaste valimiste täpsustatud tulemuste põhjal 50,75 ja Capriles 48,97 protsenti häältest. Vahe kahe kandidaadi vahel oli lõpuks 265 000 häält, ehkki valimiseelsed küsitlused prognoosisid Maduro vähemalt kümne protsendipunkti suurust edumaad.

Opositsioon kavatseb meeleavaldustele koguneda ka kolmapäeval. Ka Maduro kutsus oma toetajaid rahumeelsetele meeleavaldustele, et olla vastukaaluks opositsiooni kavandatud protestimarssidele.

«Ma kutsun jätkuvalt rahu säilitama ja inimesi rahumeelsete vahenditega võitlema,» ütles Maduro riikliku telekanali vahendusel, kui kutsus üles oma toetajate üldisele «mobilisatsioonile kogu riigis».

Venezuela liitlased, nende hulgas Vene president Vladimir Putin, Valgevene riigipea Aleksandr Lukašenko ja Kuuba liider Raul Castro, õnnitlesid esmaspäeval Madurot valimisvõidu puhul.

Ameerika Riikide Organisatsiooni (OAS) peasekretär avaldas toetust häälte ülelugemisele. Tšiili poliitik José Miguel Insulza pakkus Venezuelale OASi ekspertide abi.

Capriles hoiatas valimispäeval, et on olemas plaan tulemuste võltsimiseks. Ta on süüdistanud võime riigimeedia ja maksumaksjate raha kasutamises Maduro kampaania huvides.

Endine bussijuht ja ametiühingutegelane Maduro on kogu oma kampaania vältel süüdistanud poliitilisi rivaale, et need kavandavad tema tapmist ning ei kavatse valimistulemusi tunnistada.

Riiki 14 aastat juhtinud Chávez suri 5. märtsil 58-aastasena, taastumata detsembris Kuubal tehtud järjekordsest vähioperatsioonist. Enne lõikusele minemist nimetas ta oma kauase kaasvõitleja ja senise asepresidendi Maduro võimupärijaks.

Opositsioon üritas saavutada üllatusvõitu, lootes lõigata kasu kurvast mõrvastatistikast, pidevast toidu- ja elektrinappusest ja kõrgest inflatsioonist. Caprilese sõnul tüüris vaeste toetusskeeme laiendanud ja riigiaparaati tugevdanud Chávez naftarikast Venezuelat pankroti poole.