Esmaspäeval tegi kulla hind 30 aasta suurima languse, sest taas on tekkinud oht, et maailma majanduskasv aeglustub ning USA keskpank paneb käe ette võlakirjade ostu programmile.
Kätte jõudis kullapaanika
17. aprill 2013, 09:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
New Yorgi kaubabörsil langes kullauntsi hind esmaspäeval 140,40 dollari võrra ehk 9,4 protsenti, kahe aasta madalaima taseme 1360,60 dollarini. Päev varem oli väärismetalli hind kahanenud 5,3 protsenti.
«Olen kullaga kaubelnud juba peaaegu neli aastakümmet ja me pole kunagi näinud midagi sellist, mille tunnistajaks oleme olnud viimasel kahel päeval,» ütles kullainvestor Dennis Gartman, kelle tegemisi jälgitakse väga tähelepanelikult, ajalehele The New York Times.
Peasüüdlaseks kulla hinna languses viimastel päevadel peetakse USA Föderaalreservi nõukogu mõjukate liikmete signaale, et keskpank hakkab võlakirjade ostu programmist tasapisi taanduma ehk teisisõnu, nn rahatrükki hakatakse piirama. Kulda on investeeritud kaitseks inflatsiooni vastu ning kui keskpankade rahapoliitika muutub rangemaks, vähenevad ka inflatsiooni kiirenemise riskid.
Samas tuleb uus põhjuseid kulla müügiks üha juurde.
Üks põhjuseid oli Küpros, kes võib rahvusvahelise abipaketi raames müüa riigi käes olevat kulda. Sellisele võimalusele viitas Financial Times eelmisel nädalal ning nüüd kardavad investorid, et Küprose eeskuju võivad järgida teisedki raskustes riikide keskpangad.
Goldman Sachs nimetas esmaspäevase kukkumise peapõhjuseks just seda. «Kulla tugeva müügilaine päästikuks oli üha kasvav kartus, et Küprose keskpank müüb oma kullareservid, mis võib viia kulla rahaks tegemisele Euroopa keskpankades laiemalt,» kirjutas investeerimispank eile. Eriti võib see puudutada finantskriisis vaevlevaid lõunariike.
Keskpankade kullareservid on suured ning nende poliitikal on kulla hinna kujunemisele väga suur mõju. Viiendik kogu inimkonna ajaloo jooksul kaevandatud kullast kuulub keskpankadele. Just keskpankade kullamüük oli peamine põhjus, miks väärismetalli hind langes eelmise sajandi lõpus 253 dollarini untsi eest.
Maailma kullanõukogu andmetel on Itaalia kullareserv 2451,8 tonni ehk 71,3 protsenti kogu välisvaluutareservist, Portugalil 382,5 tonni (89,6 protsenti reservist), Kreekal 111,9 tonni (82 protsenti reservist). Kokku on eurotsooni riikidel reservidena 10 783 tonni kulda.