Ukraina ajakirjanik Portnikov: Ansip, Merkel ja üks daam

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: NN
Copy
Saksa kantsler Angela Merkel ja Eesti peaminister Andrus Ansip.
Saksa kantsler Angela Merkel ja Eesti peaminister Andrus Ansip. Foto: SCANPIX

Ukraina ajakirjanik Vitali Portnikovi arvates anti Viktor Janukovõtšile mõista, et postsovjetlikud poliitikud ei veena Berliini Ukrainaga liitumise hädavajalikkuses, kui Julia Tõmošenko jääb vanglasse.

Saksa kantsleri Angela Merkeli väljaütlemisi mitmete probleemide kohta Euroopa Liidu ja Ukraina lähenemisest võtsid vaatlejad kui lõplikku kohtuotsust Janukovõtši ambitsioonidele, kes lootis allkirjastada assotsiatsioonileppe ilma peamist poliitilist vastast Tõmošenkot vabastamata, vahendas liga.net.

Merkel rõhutas, et vanglas viibiv Tõmošenko on ainus takistus selle assotsiatsioonileppe allkirjastamisel (tegelikult ütles Merkel aga vastupidist. Vaata siit! - toim.)

Portnikovi hinnangul on diplomaatias aga oluline kontekst. Miks rääkis Merkel Ukrainast ja selle suhetest Euroopa Liiduga sellise tooniga? «Aga sellepärast, et ta oli silmnähtavalt ärritatud peaminister Ansipiga läbi viidud konsultatsioonide atmosfäärist, kellega arutati muu hulgas ka naaberriikide suhteid Euroopa Liiduga.»

Ajakirjanik meenutab, et Ansip oli hiljuti ametlikul visiidil Kiievis, kohtudes nii Janukovõtši kui peaministri Mõkola Azaroviga. Seal rabas ta ajakirjanikke fraasiga sellest, et «ühe daami» saatus ei tohiks saada takistuseks meie maa euroopalikuks integratsiooniks, nagu käik jutt isiklikust saatusest, aga mitte valikulisest õigusmõistmisest.

See Eesti peaministri fraas näitas pigem Ansipi isiklikku arusaama demokraatiast, aga mitte Euroopa Liidu positsiooni tervikuna, kirjutab Portnikov.

Ja üllatuda pole vastuolu pärast mõtet. «See on altminek euroopalike väärtuste suhtes ühenduses, mis sisaldab endas ka endisi Nõukogude vabariike.»

Eestlasel Ansipil on oma Kiievi vestluspartnerite loogikat lihtne mõista, kuna tema edukale parempoolse poliitiku karjäärile Euroopas eelnes hoopis teistsugune elu ja karjäär – Nõukogude parteifunktsionääri edukas elu.

Kõige huvitavam on see, et Saksa DVs elanud Merkeli elu polnud Ansipi omast hullem. Kuid poliitilist karjääri ei saanud pastori tütar seal siiski teha.

Ütleme nii, et ka Merkel saab Ansipi Kiievi vestluskaaslaste loogikast aru, kuid tunneb neile vähem kaasa.

Kahe vastandliku positsiooni kokkupõrge, kus ühel pool on riigid, kelle on veendunud selles, et Tõmošenkot vabastamata pole Janukovõtšiga millestki rääkida ja teisel pool need, kelle arvates võiks dokumendile kirjutada alla ilma ülearuste läbirääkimisteta, vastasel korral neelab Venemaa Ukraina alla, viis hindade tõusuni.

Kui Janukovõtš peaks Tõmošenko vabadusse laskma, siis võivad Ansip ja teised kaasvõitlejad veenda Merkelit ja ülejäänuid printsipiaalseid eurooplasi panema silma tegemata kodutööde ees kinni, kirjutab Portnikov.

Kui aga Tõmošenkot ei vabastata, siis meenutatakse Eesti valitsusjuhile ja teistele Ukrainasse pehmemalt suhtuvatesse inimestesse, et asi pole üksnes Tõmošenkos ja diskussioon on läbi enne, kui see üldse algas.

Tagasi üles