/nginx/o/2013/04/23/1706526t1h69e0.jpg)
Rootsi ei kavatse Venemaalt selgitust nõuda märtsi lõpus aset leidnud vahejuhtumi kohta, milles Vene sõjalennukid harjutasid Rootsi piiride lähedal Rootsi sihtmärkide ründamist, edastas portaal The Local eile
Rootsi ei plaani Venemaalt lennuõppuse kohta aru pärida
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
23. aprill 2013, 08:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rootsil ei olnud 29. märtsi õhtul õhus ühtegi hävitajat. Asjaolu, et häire tegi hoopis NATO ja Leedust tõusis üles kaks alliansi hävitajat, on Rootsis pahameelt tekitanud.
«Rootsi puudulik valmisolek on äärmiselt murettekitav,» lausus parlamendi kaitsekomitee sotsiaaldemokraadist esimees Peter Hultqvist uudisteagentuurile TT.
Hultqvisti sõnul peaks Rootsil olema võimekus sõjalennukeid alalises valmisolekus hoida.
Kaitsekomisjoni esimees lubas juhtumisse uurimise algatada.
«Rootsi sihtmärkide pommitamise harjutamine meenutab mulle Külma sõja aegu. Vahejuhtum kinnitab muljet, et Venemaal on sõjalise võimsuse kasvatamisel tõsi taga,» lisas ta.
Kaitseminister Karin Enström ütles TT-le, et vahejuhtum kinnitab seda, et Venemaa ei kõhkle enam jõudu demonstreerimast. «Me näeme, et nad on harjutuste osakaalu tõstnud ning käituvad senisest erinevalt, mõistagi hoiame me arengutel silma peal,» rääkis minister.
«Rootsi relvajõud peavad olema valmis, kuid selle valmisoleku üksikasjad on midagi, mida me avalikkuses ei aruta. Relvajõud langetavad igale juhtumile vastavad otsused,» tunnistas ta.
Välisminister Carl Bildt suhtus vahejuhtumisse rahulikult. «Me ei reageeri igale juhtumile, me ei püsi alaliselt õhus,» märkis Bildt, kes ei kavatse enda sõnul Moskvalt selgitusi nõuda.
Rootsi relvajõudude operatsioonide ülema, kindralleitnant Anders Silweri sõnul otsustasid nad tol korral Vene lennukeid mitte jälitada, vahendas Rootsi raadio. «Me langetasime otsuse lähtuvalt sellest, et meil ei olnud tol hetkel valmisolekus vastavat võimekust,» lausus Silwer.
Svenska Dagbladet kirjutas esmaspäeval, et Vene pommitajad ja hävitajad harjutasid märtsi lõpus 30-40 kilomeetrit Rootsi õhupiirist Rootsi sihtmärkide ründamist. Õhus olid pommitajad TU-160 ja TU-22M3 ja neli hävitajat SU-27.
Tavaliselt on Rootsil valmis vähemalt kaks Gripenit, et võõraid lennukeid tuvastada, kuid seekord -- ööl vastu 29. märtsi -- ei olnud õhus ühtegi hävitajat.
Häire tegi hoopis NATO ja Leedust tõusis õhku kaks NATO lennukit F16, kes jälgisid eemalt Vene lennukite tegevust.
Lehe allikate kohaselt jagunesid lennukid kahte gruppi ja nende üks õpitav sihtpunkt oli sõjaväeobjekt Stockholmi lähedal ja teine Lõuna-Rootsis.