USAs Bostonis maratonil aset leidnud pommiplahvatuste järgselt on käivitunud vandenõuteooriate laine.
Bostonis plahvatanud pommid käivitasid vandenõuteooriad
Sotsiaalmeedias ja interneti jututubades liiguvad väga absurdsed teooriad, millel on tõega väga vähe pistmist, edastab The Guardian.
Üks kõige populaarsemaid on, et Bostoni pommirünnakud olid USA valitsuse korraldatud. Nende eesmärgiks oli tekitada inimestes kartust ning see võimaldas rahva üle veelgi enam kontrolli saavutada.
Liigub ka selline teooria, mille kohaselt plahvatused olid võltsingud ning tegelikult mitte keegi kannatada ei saanud. Segaduse tekitamiseks kasutati näitlejaid.
Internetis on ka pilt, mis näitab nagu oleks Bostoni maratonil osalenud ka Connecticuti Newtowni Sandy Hooki koolis juht. Selles koolis toimus tulistamine, milles kaotas elu 20 last ja kuus täiskasvanut.
Tegemist oli fototöötluse või siis isikute segamini ajamisega.
Briti Kenti ülikooli psühholoogi Karen Douglase sõnul tekivad pärast igasuguseid suurkatastroofe vandenõuteooriad.
Vandenõuteooriate teket uurinud Douglase sõnul on internet üsna anonüümne paik, kus kõik saavad oma ideed välja käia ja seda juba enne kui võimuesindajad ametlikult asjast teatavad.
Vandenõuteooriad tekivad, kuna iga inimene näeb maailma omamoodi ja need teoorida rahuldavad psühholoogilisi vajadusi.
«Uurijad on aina enam hakanud mõistma psühholoogilisi nüansse, mis panevad inimesi vandenõuteooriaid välja mõtlema. Esmajoonelt teevad seda inimesed, kelle on usaldamisega probleeme. Vandenõuteooria võib anda ka petliku tunde, et ollakse võimu juures,» selgitas Douglas.
Vahel on aga juhtumid nii mastaapsed, et lihtsat selgitust lihtsalt ei usuta.
Douglas rõhutas, et vandenõuteooriad on sageli omavahel vastuolus. Tihtipeale ei saa neid teooriaid kinnitada ega ümber lükata.
«Internetis hakkas üsna kiiresti liikuma teooria, et USA president Barack Obama oli surnud juba enne Bostoni rünnakuid. See aga ei takista uskumast vastupidist, et ta on elus ja hea tervise juures,» nentis psühholoog.
15. aprillil Bostoni maratonil toimunud pommplahvatustes kaotas elu kaks noort ameeriklast ja üks hiinlanna. Rohkem kui 170 inimest sai vigastad, suur osa neist raskelt.
Plahvatuste kahtlusalusteks on kaks tšetšeenlasest venda Džohhar ja Tamerlan Tsarnajev. Viimane hukkus politseiga peetud tulevahetuses. Esimene vend on haiglaravil ja talle esitatai süüdistus massihävitusrelvade kasutamises.