Rootsi õhujõudude tegevusetus ajal, mil riigi õhupiirile lähenesid Vene sõjalennukid, lükkas hoo sisse erinevate poliitiliste jõudude vastastikustele süüdistustele ja arutelule võimaliku NATO-liikmesuse üle.
Kauhanen: Rootsi kaitsejõudude tegevusetus ehk Vene lihavõtted
24. aprill 2013, 13:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mida teeb Rootsi, kui Vene pommituslennukid lähenevad selle õhuruumile?» küsib ajalehe Helsingin Sanomat Skandinaavia korrespondent Anna-Liina Kauhanen ja vastab ise, et mitte midagi.
Rootsis on kogu talve jooksul arutatud kaitsejõudude säästuprogrammi ja kaitsevõime üle. Kaitsejõudude ülem Sverker Göranson oletas jaanuaris, et vaenlase rünnaku puhul suudaks Rootsi end kaitsta terve nädala.
Nüüd on mitmed arvamusel, et nädal oli selge liialdus. Eriti juhul, kui rünnak leiaks aset pühade ajal. Siis ei püüaks Rootsi end üldse kaitsta, kuna see on nii kallis. Just nii juhtus lihavõtete ajal.
Suure reede öösel kella 2 paiku lendasid kaks Vene pommituslennukit ja neli hävitajat tavapärasel marsruudil Läänemere kohal.
Mingil hetkel pöörasid nad Gotlandist põhjas asuva Gotska Sandöni kohale, kus rühm jagunes kaheks. Tegemist oli rünnakuõppusega, kus Vene lennukite sihtmärgiks olid kaks Rootsi tähtsat sõjaväelist objekti, neist üks Stockholmis ja teine Lõuna-Rootsis.
Lennukid viibisid rahvusvahelises õhuruumis, jäädes Rootsi õhuruumi piirist 30-40 kilomeetri kaugusele. Juhtus aga nii, et Rootsi oma hävituslennukeid õhku ei saatnud. Lendurid polnud lihtsalt valves.
NATO oli aga valvel ja nii tõusid Leedust õhku kaks Taani hävitajat, võttes kursi Rootsile.
Reaktsioonid Rootsis on tekitanud külmavärinaid, kirjutab Kauhanen. Mõni opositsioonipoliitik on näinud juhtunus head võimalust nahutada valitsust, mis on mitmel moel vihjanud, et riigikaitse on kõrvaline teema.
Samas oli mõni poliitik siiralt üllatunud, et hävituslennukid polegi pidevas valmisolekus.
«Me investeerime riigikaitsesse 43 miljardit krooni (5 miljonit eurot) aastas, võib-olla meil võiks kaks lennukit stardivalmis olla?» küsis parlamendi kaitsekomisjoni liige Peter Rådberg.
Kaitsekomisjon kutsus kaitsejõudude juhid aru andma. Komisjonile ei piisa, kui põhjusena tuuakse välja kokkuhoid ja see, et hävituslennukid on stardivalmis «läbi aasta igal päeval mingil kindlal ajal».
Mõnda jahmatas välisministri Carl Bildti kommentaar, mille järgi ei peagi igale asjale reageerima. Ministri väljaütlemine andis opositsioonile hoogu juurde. Mitmete poliitikute arvates näitas see, et valitsus ei võta riigi kaitsmist tõsiselt.
Rootsi meedia küsitletud militaareksperdid on olnud seisukohal, et hävituslennukid oleks pidanud õhku tõusma, kui lendurid oleksid olnud valmis. Nii oleks teinud NATO liikmesmaa.
NATO tegevust Rootsis peetakse mõistetavaks. On selge, et allianss on kohal Baltimaades.
Samas on selge, et tegemist oli NATO oma asjadega, mitte Rootsi kaitsmisega.
Intsidenti nimetatakse Rootsis Vene lihavõteteks.
Ajalehtede juhtkirjades suhtuti juhtunusse tõsiselt. Svenska Dagbladeti väitel on Rootsi kaitsetuse kohta nüüd olemas kindlad tõendid. Kuigi riik ei taha sõjalise blokiga liituda, siis see ilmselt loodab, et solidaarsusklausel NATOga päästab riigi raskest olukorrast välja.
«Rootsi ei suuda oma piire kaitsta. Me peame lootma NATO-le,» kirjutas Dagens Nyheter.
NATO-liikmelisus ongi nüüd kõneaine, mida Rootsi ei saa vältida. Nagu ka see, missugust ohtu kujutab Venemaa Rootsile.
Kaitseministri Karin Enströmi olukord võib muutuda keeruliseks. Imelik pole see, et Vene lennukid korraldavad treeninglende. Kummaline on aga see, et Rootsi lennukid õhku ei tõusnud, kirjutab Kauhanen.