Opositsionäär Ilja Jašin: Vene rahva rahulolematus kasvab

Ilja Jašini ettekannet Tallinnas illustreerisid fotod Vene politsei jõukasutamisest opositsiooni meeleavaldustel. Foto: Peeter Langovits

Möödunud nädalal Eestit külastanud Venemaa opositsiooniaktivist Ilja Jašin kinnitas intervjuus Postimehele, et sisepoliitilised muutused Venemaal on paratamatud ning Putini režiim püsib veel eelkõige jõumeetodite abil.

Väljastpoolt tundub, et enne möödunud aasta 6. maid valitsesid väga aktiivsed protestimeeleolud, ent pärast seda on need hakanud vaibuma. Milline on tegelik olukord?

Venemaa on suur riik. Demokraatia taastamine nii suures riigis on maraton ja on väga tähtis koormust jaotada, et hingamist jätkuks finišini, kuigi paljudele tundus, et see on sprint: tulid ühele miitingule, siis teisele, kõik sulid ja vargad jooksid laiali. Jah, me kogesime teatud pettumusi eelmise aasta märtsis, kui Putin uuesti presidendiks sai. 6. mail oli Venemaal ohtlik: inimeste vastu kasutati vägivalda, neid arreteeriti – ja see oht säilib ka praegu. Kuid kriitilise rahulolematuse massi kuhjumine Venemaal on paratamatut laadi. Kõik põhjused, mis viisid inimesi tänavatele, on säilinud, ja võim ei võitle mitte protesti põhjustega, vaid protestijatega, mis minu arvates on Putini ja tema lähikonna suurim viga.

Rääkisite oma ettekandes, et eelkõige on vaja kodanikuühiskonda, mitte järjekordset karismaatilise liidri kultust, ent juhi olemasolu on siiski vajalik. Kes oleks kõige tõenäolisem avatuma Venemaa juht?

Objektiivselt vaadates on praegu kõige autoriteetsem opositsiooniliider Aleksei Navalnõi. See sai teoks nii tänu tema isikuomadustele ja karismale kui ka valitsuse reaktsioonile tema tegevusele ning lõpututele kriminaalmenetlustele. Kuid olukord võib muutuda: täna on Navalnõi, homme aga võib ilmuda keegi teine. See on funktsiooni küsimus – inimene, kes organiseerib protsessi. Tunnustades kedagi liidrina, ei tohi taganeda isiklikust vastutusest riigis toimuva eest. See puudutab nii aktiviste, opositsiooni pooldajaid kui ka tavalisi kodanikke.

Täna (möödunud neljapäev – toim) esitati Navalnõile järjekordne süüdistus. Millised võivad olla edasised arengud tema süüasjas?

Tema vennal on väljasõidukeeld ja varsti hakatakse süüdistama ka tema vanemaid. Ma ei välista, et tekivad uued kriminaalmenetlused. On arusaadav, et need kriminaalasjad on fabritseeritud. Põhimõtteliselt ma ei välista, et võidakse veel midagi välja mõelda. See ongi nende eesmärk – eemaldada ta legaalselt poliitiliselt mänguväljalt, võttes temalt õiguse ja võimaluse kuhugi kandideerida.

Valitsusväliste organisatsioonide läbiotsimisi jätkatakse hoolimata lääneriikide vastuseisust ning viidatakse vajadusele kontrollida nn välisagentide seaduse täitmist. Kui kaugele see veel minna võib?

Paljud valitsusväliste organisatsioonide töötajad pidid ära sõitma, kartes jälitamist ja kriminaalmenetlusi. Algasid arreteerimised. Ausalt öeldes läheb võimudel selle olukorra parandamisega (toimuva põhjendamisega lääneriikidele – toim) raskeks. Tõenäoliselt on püstitatud ülesanne hävitada kogu Venemaal tekkinud valitsusväliste organisatsioonide võrgustik, ja ma kardan, et see ülesanne realiseeritakse isegi vaatamata Euroopa reaktsioonile.

Loe intervjuu täisversiooni Postimees Plussist