Kui Hollandit 33 aastat valitsenud kuninganna Beatrixi nimetati tema töökuse ja ülima asjalikkuse tõttu Hollandi tegevjuhiks, siis täna riigijuhiks saanud Willem-Alexander oli aastaid kuningliku pere murelaps.
Kes on Hollandi uus kuningapaar?
Nieuwe Kerki kirikus ametivande andnud 46-aastast Willem Alexanderit tunti pikka aega kui «prints Pilsi» – tüsedapoolset õllesõpra ja tabloidide lemmikut, kes armastas pidusid, kiireid autosid ja ilusaid naisi.
Utrechtis sündinud vastne kuningas, kellest lisaks Hollandile sai ka Curaçao, Aruba ja Saint Maarteni monarh, on lõpetanud Leideni ülikooli ajaloo erialal, kirjutades oma lõputöö Prantsusmaa presidendi Charles de Gaulle’i otsusest lahkuda NATO sõjalisest struktuurist.
Hiljem spetsialiseerus Willem-Alexander aga hoopis veeressursside majandamisele. Monarh on kirglik spordisõber, kes 1998. aastast on ka Rahvusvahelise Olümpiakomitee liige.
Lisaks on Hollandi kuninglikus mereväes ajateenistuse läbinud monarhil nii sõjaväe- kui tsiviilpiloodi litsents.
Willem-Alexanderi maine on võrreldes «prints Pilsi» aegadega nüüdseks aga kardinaalselt muutunud – suur teene on selles tema 41-aastasel argentiinlannast abikaasal Máximal, kes on hollandlaste seas oma mehestki populaarsem tänu oma sõbralikule maneerile ja heale hollandi keele oskusele. Neil on kolm väikest tütart – üheksa-, seitsme- ja viieaastane.
Enne abielu New Yorgis investeerimispankurina töötanud vastse kuninganna soontes voolab isa poolt nii portugali kui ka inka kuningate ning itaalia ja baski verd.
Nagu paljud teisedki Euroopa kuningapaarid, pole ka Willem ja Máxima, kes 2002. aasta suvel külastasid Eestit, pääsenud skandaalidest. Máxima isa oli Argentinas räigeid inimõigusrikkumisi korda saatnud sõjaväehunta põllumajandusminister ning ei saanud seetõttu osaleda ka tänasel tseremoonial, kus Máxima sai ametlikult kuninganna tiitli.