Intressimäärad langevad veelgi

Illustratsioon: Allikad: EKP, EBF

Täna toimuval Euroopa Keskpanga nõukogu koosolekul võidakse baasintressi veelgi langetada, ehkki seda on juba jõutud alandada kuue kuu Euribori uuele rekordmadalale tasemele.

Eesti Panga president Ardo Hansson osaleb täna Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu koosolekul, kus arutatakse keskpanga baasintressi. Vaidlused tõotavad tulla tulised ja põhjalikud.

Juba eelmisel nädalal sekkus intressivaidlusesse Saksamaa kantsler Angela Merkel.

«EKP on üsna keerulises olukorras,» sõnas Merkel Saksamaa hoiupankade assotsiatsiooni korraldatud seminaril. «Saksamaa jaoks oleks vaja ilmselt intressimäära veidi kergitada, kuid teiste eurotsooni liikmete jaoks oleks vajalik kindlustada firmade likviidsus,» lisas ta.

Saksamaa pangad, eriti hoiupangad on väga häiritud sellest, et EKP kehtestab baasintressi eurotsoonile tervikuna, mitte aga selle suurima majanduse jaoks eraldi. Liigmadalad intressitasemed hävitavad hoiustajate säästud ning kahandavad pankade kasumit. Mõned Saksamaa ökonomistid ning meedia pelgavad, et lõtv rahapoliitika võib seal vallandada kinnisvarabuumi, kirjutab The Wall Street Journal.

Juhul kui tänast intressiotsust ei võeta vastu ühehäälselt, võiks Saksamaa keskpanga (Bundesbanki) presidenti Jens Weidmanni toetada Ardo Hansson, kes on osutanud kinnisvarabuumi riskile Eestis.

Financial Times kirjutas, et Frankfurdi (seal asub Saksamaa keskpanga peakontor) seisukohalt aitab baasintressimäära alandamine pigem hästitoimiva pangandussüsteemiga majandusi, aga üsna vähe Itaalia ja Hispaania majandust ning Kreekat üldse mitte. Kahelda võib intressikärpe turgutavas mõjus ka Prantsusmaa majandusele, sest ettevõtete laenuintressid on seal kahanenud niigi peaaegu olematuks.

Samas annab eurotsooni majanduse sünge väljavaade – isegi Saksamaal – koos inflatsiooniohu vähenemisega võimaluse oletada, et EKP täna baasintressi siiski alandab.

Teisipäeval teatas Eurostat, et aprillis langes inflatsioon eurotsoonis 1,2 protsendini, mis on madalaim alates 2010. aasta veebruarist, kuine langus oli koguni enam kui nelja aasta suurim. Aasta keskmine inflatsioon jääb seega tunduvalt alla keskpanga seatud ülempiiri, kahe protsendi taseme. Seevastu tööpuudus kerkis eurotsoonis märtsis rekordilisele 12,1 protsendile.

Erinevalt USA keskpangast, kes peab oma rahapoliitikaga kindlustama tööhõive, on Euroopa Keskpanga ainus mandaat kindlustada hindade stabiilsust ehk hoida inflatsioon kontrolli all. Sellele vaatamata on EKPst Mario Draghi juhtimisel saanud võlakriisiga võitlemisel peaaegu ainus tõhus institutsioon.

Kuna baasintressi võimalikust alandamisest hakati rääkima juba kuu aega tagasi, hakkas sellele reageerima ka Eesti kommertspankade pikaajaliste, eriti eluasemelaenude baasintressiks kujunenud kuue kuu Euribor, mis langes teisipäeval uuele rekordmadalale tasemele – 0,315 protsendini, mis on ühe punkti võrra madalam kui mullu detsembri rekordiline 0,316 punkti.

Olenemata sellest, kas Euroopa Keskpank täna baasintressi alandab või mitte, jäävad intressitasemed ülimadalale tasemele veel pikaks ajaks.