Eesti lõpetab piraaditõrje

Evelyn Kaldoja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Atalantal osalev Soome laevakaitsja Somaalia rannikut uudistamas.
Atalantal osalev Soome laevakaitsja Somaalia rannikut uudistamas. Foto: EUFOR Atalanta

Koos paari nädala pärast Somaa­lia rannikuvetes käivalt ELi piraaditõrjeoperatsioonilt Atalanta ja tuleval kuul Vahemerel käivalt NATO terrorismivastaselt missioonilt Active Endeavor tagasi jõudvate laevakaitsemeeskondadega jõuab lõpule Eesti mereväest selliste üksuste läkitamise ajajärk.

«Operatsiooni iseloom on seal muutunud,» põhjendas mereväe staabiülem kaptenleitnant Jüri Saska eestlaste Atalantalt lahkumist.

«Laevakaitsemeeskondadega panustamisel on suured sõjalaevad nende jaoks sisuliselt nagu lootsikaatri staatuses ehk siis transpordivad laevakaitsjaid eskorditavate laevade peale ja sõidavad neil järel,» selgitas Saska. Nüüd otsustati ühe konkreetse sõjalaevaga seotud meeskondadest loobuda, et need alused saaksid suurema vabaduse tegeleda oma põhiülesande ehk valvatavatel aladel patrullimisega.

Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse ja operatsioonide osakonna juhataja Riho Rõngelepa sõnul plaanitakse Atalantal hakata rohkem kasutama maismaal baseeruvaid nn autonoomseid laevakaitsemeeskondi. Nood aga eeldavad rohkem mereväelasi, tugevat ja väljaarendatud kaldatoetuse süsteemi ning tugevat diplomaatilist esindatust ja tihedaid suhteid Adeni lahe äärsetes riikides.

«Et autonoomsete laevakaitsemeeskondadega panustamine oleks kujunenud senisest tunduvalt kallimaks ja keerukamaks, otsustas Eesti lõpetada osalemise operatsioonil Atalanta,» selgitas ta.

Nii Saska kui Rõngelep leidsid, et Atalantal osalemine oli kasulik. «Suures plaanis vähenesid viimase aasta jooksul järsult mitmed olulised näitajad – kahtlaste vahejuhtumite, piraatide rünnakute ja õnnestunud laevakaaperdamiste arv ning oma osa andsid sellesse ka Eesti laevakaitsjad,» märkis Rõngelep.

«Poliitiliselt võimaldas osalemine Atalantal anda oma panuse tollal ELi ühte tähtsamasse missiooni ning teha kahepoolset praktilist koostööd meie strateegiliste partnerite Prantsusmaa ja Saksamaaga,» jätkas ta.

Saska tõi välja varasemast täiesti teistsuguses vormis tegutsemise kogemuse. «Merevägi oli seni teiste rahvustega teinud laev-laevaga koostööd,» rääkis ta. «Nüüd oleme pea kolm aastat olnud integreeritult teiste laevade meeskonnas.»


EUFOR Atalanta

•    2008. aasta detsembris alanud ELi mereväeoperatsioon Somaalia ranniku lähedal, mille eesmärgiks on tõrjuda piraate ja turvata Adeni lahes liikuvaid ÜRO abilaevu.

•    Eesti saatis oma esimese laevakaitsemeeskonna sinna 2010. aasta sügistalvel.

•    Ühtekokku jõudis Eestist Atalantal osaleda viis kümneliikmelist üksust, kellest kaks teenis Saksa ja kolm Prantsuse fregattidel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles