Austraalia nimetas oma riigi aukodanikuks Rootsi diplomaadi Raoul Wallenbergi, kes Teise maailmasõja ajal päästis tuhandeid juute natside koonduslaagritest.
Austraalia andis Raoul Wallenbergile aukodaniku tiitli
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
7. mai 2013, 07:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paljudele päästetustest sai uueks kodumaaks Austraalia, edastab AFP.
Austraalia peaminister Julia Gillard sõnas, et aukodanikuks kuulutamine on samas riigi tänu kõigile pääsenutele, kes Austraaliasse jõudsid.
«Käes on aeg, kus juba viimased Teise maailmasõja tunnistajaks olnud isikud on meie seast lahkumas, selle tõttu tuleb hoida au sees mälestust Raoul Wallenbergi sugustest inimestest,» sõnas Gillard eile Canberras peetud kõnes.
1912. aastal Stockholmis sündinud Wallenberg oli Teise maailmasõja ajal Rootsi diplomaat Ungaris Budapestis. Kinnitamata andmetel võis ta päästa tuhandeid juute. Wallenbergi täpne saatus on teadmata, ta kadus sõja viimasel aastal.
Väidetavalt võttis Nõukogude Liit ta kinni ning saatis vangilaagrisse. Nõukogude Liit avalikustas 1957. aastal dokumendi, milles seisis, et KGB käes ja vangis olnud Wallenberg suri 1947. aastal. Seda ei ole aga lõpuni tõestatud.
Wallenbergi kahtlustati seotuses USA luurega. 1996. aastal ilmusid päevavalgele USA Luure Keskagentuuri dokumendid, mis näivad seda kinnitavat.
Wallenbergi ema ja kasuisa tegid 1997. aastal enesetapu. Wallenbergi poolõe Nina Lagergreni tütar Nane Maria Lagergren abiellus ÜRO endise peasekretäri Kofi Annaniga.
Wallenberg on ka USA, Kanada ja Iisraeli ning Ungari Budapesti linna aukodanik.