Veepind Läänemeres on pärast pikka madalseisu kerkinud normaaltaseme lähedusse, kuid Taani väinadest sisse voolanud vesi pole sügavikes soolasisaldust tõstnud.
Veepinna langus Läänemeres soolaimpulssi ei toonud
7. mai 2013, 12:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisest Soome vetesse jõudnud soolaimpulsist on möödunud kümme aastat, kirjutab tänane Helsingin Sanomat.
Veeseis Soome lahes on olnud madal juba pikka aega. Näiteks Helsingis oli veetase veebruaris põhjatuulte tõttu väga madalal, kuid hiljem on veepind aeglaselt kerkinud.
Vee madalseisu pikk periood ja vee voolamine Sundi väinast Põhjamerre lubas aimata, et ookeanist voolab peagi asemele värsket soolast vett. «Olukord oli soolaimpulsi jaoks soodne, kuid lisaks läheb vaja sobivaid tuuli,» selgitas meteoroloogiateenistuse ekspert Pekka Alenius.
Pinnavee vahetumisest Taani väinades ei piisa, sest tõeliselt soolane vesi paikneb Põhjameres sügaval. Alles õigeaegne ja õigest suunast saabuv torm Lõuna-Rootsis toob soolase merevee pinnale ja see liigub siis läbi madalate Taani väinade Läänemerre.
Suvel on torme vähe ja veetaseme kõikumine väiksem kui talvel, mistõttu on värske soolase vee saabumise tõenäosus enne sügist väike.
Läänemere nö umbsed sügavikud vajavad aegajalt soolast ja hapnikurikast ookeanivett. Tõeliselt tugevaid soolaimpulsse tuli Läänemerre viimati 1970ndatel. Nende tõttu suurenes turskade arvukus plahvatuslikult.
«Turskade kudemisala laienes Läänemere lõunaosas suuremale territooriumile ja tursad levisid igasse paika,» rääkis Jahinduse ja kalanduse uurimisinstituudi spetsialist Jari Raitaniemi.
Tursasaagi tippaastaks Soome vetes oli 1984, pärast 1995. aastat pole Soomes aga turska üldse püütud.