/nginx/o/2008/08/25/68444t1ha144.jpg)
Iraagi šiiidist peaminister lubas laupäeval, et muudab ära seaduse, mille eesmärk on valdavalt sunniitidest vangidele armu andes usulõhesid ületada, sest see viib «terroristide» ja korruptsioonis kahtlustatavate vabastamiseni.
Maliki kritiseerib sunniitidest vangide amnestiaseadust
/nginx/o/2018/08/24/11310799t1h4f39.jpg)
23. mai 2009, 19:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iraak süüdistab aprillis kasvanud vägivallas Iraagi ja USA vanglatest vabastatud kinnipeetavaid ning on võtnud nõuks võidelda lokkava korruptsiooniga, mis peletab välisinvestoreid ega lase riiki uuesti üles ehitada.
«Kahjuks on amnestiaseaduses muudetud tingimusi, mida nägi ette valitsus, ning see on viinud paljude korruptsioonis süüdistatavate vabastamiseni,» ütles peaminister Nuri al-Maliki Bagdadis sunni ja šiia hõimujuhtide konverentsil.
Tuhandete sunniitidest vangide vabastamist võimaldav seadus aitas võõrdunud sunni poliitikutel Maliki valitsusse naasta ja osade hinnangul on see ka mässuliste tegevust piiranud.
Sellegipoolest lubas Maliki seaduse ära muuta.
«See parandatakse ja vaadatakse uuesti läbi sellel alusel, et ükski seadus ega valitsusse kuuluv poliitiline jõud ei kaitse korrumpeerunud (isikut) või terroristi,» ütles ta.
Poliitilist leppimist peetakse ülimalt oluliseks, kui USA väed valmistuvad Iraagist 2012. aastaks lahkuma, kuid Maliki sõnul tähendas praegune seadus, et vabadusse lasti «suured terroristid».
Maliki kriitika konkreetne põhjus on ebaselge, sest jõustumisel ka tema enda toetuse saanud seadus peaks jätma trellide taha inimesed, keda süüdistatakse riigi vara riisumises ja rasketes kuritegudes nagu mõrv. Riigi rahadele on suurem juurdepääs just Maliki usukaaslastel šiiitidel.
Iraagi parlament võttis seaduse pingeliste arutelude järel vastu mullu veebruaris, sest Washington oli Bagdadile avaldanud tugevat survet jõuda seaduseni, mis aitaks ületada riigis valitsevat usulõhet.