/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/05/15/1755844t1h6692.jpg)
Eesti ja Venemaa vaheline uus piirileping on täiesti valmis allakirjutamiseks, ütles täna Venemaa föderatsiooninõukogu väliskomisjoni esimees Mihhail Margelov.
Margelov: Eesti-Vene piirilepe on allkirjastamiseks valmis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tegemist on Eesti ja Venemaa diplomaatide suure edusammuga, kes hoidsid uue piirileppe kõnelustel head tempot, ja see dokument parandab meie kahe riigi suhteid,» ütles Margelov Interfaxile. Ta rõhutas, et üheks läbimurdekohaks kõnelustel sai territoriaalse terviklikkuse viidete väljajätmine lepingust.
Varasemas piirilepingu eelnõus, mida Venemaa parlament ei ratifitseerinud, oli viide 1920. aasta Tartu rahulepingule Eesti ja Venemaa vahel, mida Venemaa tõlgendas kui võimalust esitada talle territoriaalseid nõudmisi. Uues piirilepingus on sätestatud, et see reguleerib vaid riigipiiri puudutavaid küsimusi ja Eesti ning Venemaa kinnitavad vastastikku territoriaalsete nõudmiste puudumist.
Eesti välisminister Urmas Paet on öelnud, et piirilepe võiks jõustuda kõige varem järgmise aasta esimesel poolel, kuna selle peavad heaks kiitma mõlema riigi valitsused ja parlamendid. Piirileppe jõustumise järel algab piirijoone mahamärkimine, mis võib kesta mitu aastat.
Puuduva piirileppe tõttu pole Eesti ja Venemaa vahel seni juriidiliselt mitte riigipiir vaid kontrolljoon ja seega ei ole seda looduses maha märgitud.
Eesti ja Venemaa on alates eelmise aasta sügisest pidanud piirileppe sõlmimise teemal kolm konsultatsiooni. Piirilepingu projektis on sees nii Eesti kui ka Venemaa soovitud klauslid. Leppe projekti järgi kinnitavad pooled, et piirileping reguleerib ainult riigipiiri puudutavaid küsimusi. Samuti kinnitavad pooled, et neil pole vastastikku territoriaalseid nõudmisi.
Riigikogu väliskomisjon koos kõigi riigikogu saadikutega otsustas mullu oktoobri alguses teha valitsusele ettepaneku alustada Venemaaga konsultatsioone, et leida võimalusi piirilepete sõlmimiseks. Ettepanek põhineb teadmisel, et Eesti soovib arendada teineteise suveräänsust ja õiguslikku järjepidevust austavaid suhteid kõikide oma naaberriikidega, sealhulgas Venemaaga.
Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles 1. septembril, et Venemaa on valmis taas alustama Eestiga läbirääkimisi piirilepete sõlmimise üle.
Eesti välisminister Urmas Paet ja tema Venemaa kolleeg Sergei Lavrov allkirjastasid Eesti ja Venemaa piirilepped 18. mail 2005 Moskvas. Üks lepe sätestas Eesti ja Venemaa vahelise mere- ja teine maismaapiiri. Riigikogu ratifitseeris Eesti ja Venemaa piirilepped 2005. aasta 20. juunil 78 poolt- ja nelja vastuhäälega.
Viie fraktsiooni ettepanekul lisas riigikogu seadusele preambuli, mille kohaselt pidas Eesti parlament lepet ratifitseerides silmas, et piirileping muudab kooskõlas põhiseaduse 122. artikliga osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga sätestatud riigipiiri joont, kuid ei mõjuta ülejäänud Tartu rahulepingut ega määra piirilepinguga mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist.
2005. aasta juuni lõpus teatas Venemaa, et võtab oma allkirja Eestiga sõlmitud piirilepetelt tagasi. Vene ametiisikute sõnul võimaldab riigikogus piirilepetele lisatud preambul esitada Venemaale tulevikus territoriaalseid nõudmisi. Eesti on seda väidet korduvalt tõrjunud.