/nginx/o/2013/05/15/1756180t1h147d.jpg)
Vene sõjaväe kõrge esindaja sõnul otsustas USA muuta senist raketikaitsekava majanduslike ja tehnoloogiliste probleemide tõttu.
Venemaa näeb USA raketikava muudatuste taga majandusprobleeme
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Brüsselis NATO-Venemaa nõukogu kohtumisel osalenud Vene peastaabi asejuht kindral-polkovnik Aleksander Postnikov-Streltsov ei täpsustanud aga, milliseid probleeme ta konkreetsemalt silmas peab, vahendas uudisteagentuur RIA Novosti.
Samas kinnitas Postnikov-Streltsov, et Venemaa mure pole vaatamata muudatustele kadunud ning kava mõjutab endiselt Venemaa riikliku julgeolekut, mistõttu soovib Venemaa kava kohta USA-lt rohkem infot.
«Globaalse raketikaitsesüsteemiga seonduv on lähedalt seotud raketikaitsesüsteemiga Euroopas ja me ei saa neid eraldi käsitleda,» lisas Postnikov-Streltsov.
Ühendriigid teatasid märtsis, et nad loobuvad Euroopa raketikilbi viimasest etapist, mis nägi ette kaugmaa püüdurrakettide paigutamist Poolasse. Selle asemel suurendab USA Alaskal paiknevate püüdurrakettide arvu ja tugevdab Jaapani raketikaitsesüsteeme, et seista vastu võimalikule ohule Põhja-Koreas.
USA kaitseminister Chuck Hagel lisas, et kuigi Euroopa raketikaitsesüsteemi viimasest ehk neljandast etapist, mis nägi ette kaugmaa püüdurrakettide paigutamist Poola ja Rumeeniasse 2018. aastaks, loobuti, siis jäävad eelnevad kolm etappi kehtima.
Venemaa suhtus USA varasemasse raketikaitsestrateegiasse kriitiliselt, nõudes suuremat juriidilist garantiid, et raketikaitsesüsteem pole suunatud Venemaa vastu. Sellest nõudmisest pole loobutud tänaseni.
Ka on Venemaa ähvardanud vastusammuna paigutada riigi lääne- ja lõunaossa, kaasa arvatud Leedu ja Poolaga piirnevasse Kaliningradi oblastisse Iskander-tüüpi raketid, kui lääneriigid ei loobu kavast paigutada raketikilbi osi Ida-Euroopasse.