Eluaegset vangistust kandnud Argentiina endine diktaator suri täna vanglas

Liisa Tagel
, välisuudiste toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
In this photo taken July 13, 2012, former Argentine dictator Jorge Rafael Videla is escorted to a courtroom in Buenos Aires, Argentina, Videla died of natural causes Friday, May 17, 2013, while serving life sentences at the Marcos Paz prison for crimes against humanity. He took power in a 1976 coup and led a military junta that killed thousands of his fellow citizens in a dirty war to eliminate "subversives." Videla was 87. (AP Photo/Enrique Garcia Medina) / SCANPIX Code: 436
In this photo taken July 13, 2012, former Argentine dictator Jorge Rafael Videla is escorted to a courtroom in Buenos Aires, Argentina, Videla died of natural causes Friday, May 17, 2013, while serving life sentences at the Marcos Paz prison for crimes against humanity. He took power in a 1976 coup and led a military junta that killed thousands of his fellow citizens in a dirty war to eliminate "subversives." Videla was 87. (AP Photo/Enrique Garcia Medina) / SCANPIX Code: 436 Foto: Enrique Garcia Medina/AP

Endine Argentina diktaator Jorge Rafael Videla suri täna vanglas, kandes eluaegset karistust inimsusevastaste kuritegude eest, teatas kohalik telekanal C5N.


87-aastane Videla suri vanadusse, ütles telekanal.

Videla tuli 1976. aastal sõjalise riigipöördega võimule ning juhtis huntat 1981. aastani. Tema ametiajal rööviti ja jäi kadunuks kuni 30 000 inimest. Režiimi arvatavad oponendid viidi salavanglatesse, kus neid piinati ja mõrvati.

Videla mõisteti 2010. aastal eluks ajaks vangi 31 vangi kadumise eest ning 2011. aastal veel 50 aastaks vangi naisvangidele sündinud laste röövimise eest.

Eksdiktaator väitis oma kaitsekõnes, et mingit süstemaatilist plaani vasakpoolsete vastu ei olnud, ja süüdistas tema vastu tunnistanud naisi laste kasutamises inimkilpidena oma riigivastases võitluses. Teisipäeval väitis ta sama perioodi puudutaval protsessil, et kohtul ei ole tema üle kohtu mõistmiseks jurisdiktsiooni.

Ta suri Marcos Pazi vanglas Buenos Aireses edelas.

«Eile õhtul ei tundnud ta end hästi. Ta ei tahtnud süüa ja täna hommikul leiti ta kongist surnuna,» ütles poliitvangide lähedasi esindava organisatsiooni juht Cecilia Pando ajakirjanikele.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles