2004. aastal esimese nüüdisaegse Euroopa riigipeana ametist tagandatud Leedu ekspresident Rolandas Paksas soovib, et valitsuserakonnad ei pidurdaks otsust, mis võimaldaks tal seimi kandideerida.
Tagandatud Leedu president kempleb riigiga
Paksas, kes on valitsusliitu kuuluva Korra ja Õiguse juht, tahab, et seimi põhiseaduskomisjon langetaks lõpuks otsuse, mis puudutab umbusalduse teel ametist tagandatud isikute parlamendivalimistel osalemise lubamist.
Ülemöödunud aastal tunnistas Euroopa Inimõiguste Kohus õigusvastaseks Leedus varem kehtinud korra, mille järgi ametivannet rikkunud isik – president, parlamendiliige või kohtunik – enam valimistel kandideerida ei saanud.
Mullu 22. märtsil võttis Leedu parlament vastu seadusemuudatused, mis võimaldavad ametist tagandatul neli aastat hiljem uuesti parlamenti pürgida. Aprillis allkirjastas vastava seaduse ka Leedu president Dalia Grybauskaitė, kuid põhiseaduskohus nimetas selle põhiseadusvastaseks, viidates asjaolule, et konstitutsiooni järgi ei saa ametivannet rikkunud isik enam kunagi asuda tööle ametis, mis nõuab põhiseadusliku vande andmist.
2003. aasta presidendivalimised võitnud Paksast tabasid riigipeaametis süüdistused kahtlastes sidemetes Venemaaga. Riigipead süüdistati selles, et ta andis lennundusfirma Avia Baltika presidendile Juri Borissovile dekreediga Leedu kodakondsuse.
Borissov oli Paksase valimiskampaania tarbeks annetanud 400 000 USA dollarit. Hiljem tunnistas Leedu konstitutsioonikohus Borissovile kodakondsuse andnud dekreedi põhiseadusvastaseks.
2004. aasta algul alustas parlament Paksase tagandamist. Sama aasta 31. märtsil tunnistas konstitutsioonikohus Paksase põhiseaduse ja ametivande rikkumises süüdi. 6. aprillil taandas seim riigipea ametist, leides, et ta on süüdi Borissovi juhtumit puudutava salastatud uurimisinfo lekitamises, sobimatult andnud Borissovile kodakondsuse ja sekkunud erastamistehingusse.