/nginx/o/2013/07/05/1875346t1h0782.jpg)
/nginx/o/2013/05/21/1772804t1ha179.jpg)
Eile hommikul algusega kell 9 toimus Roomas kuulsas Püha Peetruse basiilikas eestikeelne katoliku missa, seda pühitses Eesti katoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan.
Eile peeti Püha Peetruse basiilikas eestikeelne missa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Oleme Roomas. Oleme roomakatoliiklased, mitte sellepärast, et me oleme seotud ühe linna või ühe kohaga, vaid sellepärast, et me tahame osa saada sellest unikaalsest suhtest mis on olnud Kristuse ja tema jüngri – ja esimese Rooma piiskopi – Peetruse vahel,» rääkis piiskop Jourdan selle missa jutluses.
«See suhe mida meenutab Kristus kui ta küsib Peetruse käest (Jn 20) : « Kas sa armastad mind rohkem kui neid?». Ja see suhe ongi Kirik,» jätkas ta. « «Rooma» katoliiklase jaoks tähendab seda, et suhe Jumala ja inimese vahel, samamoodi kui suhe Kristuse ja Peetruse vahel, on samal ajal isiklik ja kollektiivne, hingeline ja nähtav, spirituaalne ja konkreetne.»
«Oleme Roomas, Püha Peetruse Kirikus. Siin, kus me praegu seisame, algas Eestimaa kui Maarjamaa ajalugu,» rääkis piiskop Jourdan. «Mitte selles kirikus – mis sai ehitatud sajandeid hiljem vanema basiilika asemel – vaid tõenäoliselt Peetruse kuju ees – mida me veel näeme Basiilika keskel – Rooma Paavst, Innocentius III pühendas Eestimaa Jumala Emale.»
«Ja kas meil ei ole õigus mõelda, et meie rahvas ja meie maa on seejärel erilisel viisil osa saanud Jumala Ema eestkostest ja abist? Kas meil ei ole õigus mõelda, et just selle abi tõttu, vaatamata nälgadele, sõdadele ja okupatsioonidele, eesti rahvas on elanud ja püsinud sellel maal mida Jumal on talle andnud?» küsis ta. «Kas meil ei ole õigus mõelda, et tänu sellele pühendamisele me saame olla nüüd vaba rahva liikmed ja vaba riigi kodanikud, ja meie maa ja rahvas said ootamatult tagasi oma iseseisvuse ja vabaduse rohkem kui 20 aastat tagasi. Ja nüüd saame siia tulla vabade inimestena ja ütelda emakeeles «Aitäh!» Jumala Emale, kelle eestkostele Rooma Paavst on meid kunagi usaldanud.»
«Siin saame tagasi tulla Eesti ühiskonna kristlike juurte juurde ja paluda, et me oskaksime neid uuesti elavdada oma elus ja ühiskonnas,» sõnas piiskop.
Missa oli tipphetkeks Eesti katoliiklaste palverännakule Rooma. Selle missa käigus andis piiskop kinnitamise sakramendi 19 inimesele. Koos ristimise ja armulauaga on kinnitamine üks kolmest n-ö sissepühendavast sakramendist katoliku kirikus. Tavapäraselt jagatakse seda nelipühade ajal, millega tähistatakse Püha Vaimu väljavalamist.