Venemaa kaalub raketikilbi vastu sõjalis-tehnilisi samme

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Jürgen Tamme
Copy
Valeri Gerassimov Moskva rahvusvahelisel Euroopa julgeolekukonverentsil.
Valeri Gerassimov Moskva rahvusvahelisel Euroopa julgeolekukonverentsil. Foto: SCANPIX

Vene kindralstaabi ülema Valeri Gerassimovi sõnul kaalub Venemaa vaatamata USA otsusele muuta senist raketikaitsekava selle vastu endiselt sõjalis-tehnilisi meetmeid.

«Me ei varja, et oleme välja töötanud rea sõjalis-tehnilisi meetmeid,» ütles Gerassimov, kelle sõnul on nende eesmärgiks neutraliseerida USA ja NATO raketitõrjesüsteemi negatiivset mõju Vene tuumajõududele, vahendas uudisteagentuur Interfax.  

Ühendriigid teatasid märtsis, et nad loobuvad Euroopa raketikilbi viimasest etapist, mis nägi ette kaugmaa püüdurrakettide paigutamist Poolasse. Selle asemel suurendab USA Alaskal paiknevate püüdurrakettide arvu ja tugevdab Jaapani raketikaitsesüsteeme, et seista vastu võimalikule ohule Põhja-Koreas.

USA kaitseminister Chuck Hagel lisas, et kuigi Euroopa raketikaitsesüsteemi viimasest ehk neljandast etapist, mis nägi ette kaugmaa püüdurrakettide paigutamist Poola ja Rumeeniasse 2018. aastaks, loobuti, siis jäävad eelnevad kolm etappi kehtima.

Venemaa suhtus USA varasemasse raketikaitsestrateegiasse kriitiliselt, nõudes suuremat juriidilist garantiid, et raketikaitsesüsteem pole suunatud Venemaa vastu. Sellest nõudmisest pole loobutud tänaseni.

Ka on Venemaa ähvardanud vastusammuna paigutada riigi lääne- ja lõunaossa, kaasa arvatud Leedu ja Poolaga piirnevasse Kaliningradi oblastisse Iskander-tüüpi raketid, kui lääneriigid ei loobu kavast paigutada raketikilbi osi Ida-Euroopasse.

Tagasi üles