Mart Laari lõpukõne Lennart Meri konverentsil: meil on vaja rohkem ausust

Lennart Meri konverentsi lõpukõne pidas endine peaminister Mart Laar, kes rõhutas, et kuigi on täitunud Meri unistus sellest, et Eesti seekordne vabadus kestaks eelmisest kauem, seisavad meil ees rasked ajad ning poliitikute ülesandeks on rahvast selleks ausalt ette valmistada.

Kõnet alustas endine peaminister meeldetuletusega, et selle aasta märtsis sai taasiseseisvunud Eesti vanemaks sõjaeelsest vabariigist. «See on miski, mis oli Lennart Merile väga oluline,» kinnitas Laar ning meenutas, et Meri nägi oma elu jooksul ka sõjaeelset Eestit, nägi selle hävitamist ning aitas seda üles ehitada ja lootis, et sel korral jääb vabadus kestma.

Selles kestmises rõhutas ta välispoliitikas orienteerimise tähtsust ning seda, et just selline on Lennart Meri konverentsi missioon – tuua Eestisse värsket infot ja ideid sellest, kuidas toimib maailm meie ümber, mille lahutamatuks osaks oleme. Siinkohal meenutas Laar, et Meri mõtiskles sageli selle üle, mis läks valesti 1939. aastal ning jõudis sageli tõdemuseni, et toonased riigijuhid olid toredad mehed, ent välispoliitikast ei teadnud nad midagi, ent see, mis juhtus, oli rahvusvaheliste sündmuste tulemus.

«Ta oli üsna kindel, et peab olema võimalik midagi sel korral paremini teha, et seekordne vabadus kestaks kauem,» jätkas Laar. Meri vastu küsimusele oli ühene – Euroopa. Ta oli poliitik, kes oli tugevalt selle taga, et Eesti jõuaks Euroopasse.

Laar tõdes, et püüame praegu tegeleda töötuse ja muude majandusprobleemidega, ent kui praegused saavad ületatud, tulevad uued. «Me kulutame selgelt liiga palju ja suur osa meie heaolust baseerub võlgadel,» sõnas ta, lisades, et «ühel päeval meie heaolu saab otsa ning see päev saab olema raske.»

Ta nentis, et vastutustundlikud ja mittepopulistlikud valitsused on ebapopulaarsed ning on võimalik ennustada, et järgnevatel valimistel Euroopas toimub populisimi kindel tõus. «Inimestele on raske selgitada, miks nad ei saa hästi elada,» rääkis ta, lisades, et muidugi on võimalik ka Eestis tõsta palku ja elatustaset rohkem võlgu võttes, ent tühjusele ehitatud heaolu ei saa kesta.

Samuti rääkis Laar Euroopa vananeva rahvastiku ning suurenevate immigrantidevooluga seotud probleemidest. Esimene neist on taas kord miski, mis peab sundima Euroopat ümber korraldama oma rahavoolude suunamist ja kasutamist. Teist negatiivset külge oleme näinud lähipäevil Londonis ja Stockholmis.

«Esimene immigrantide põlvkond on tänulik, sest nad teavad, kui halb oli situatsioon, kust nad lahkusid, ja nad mõistavad, kui palju parem on elada uues paigas. Teine generatsioon ei tea midagi oma kodumaast ja praegusel kodumaal elavad nad palju kehvemat elu kui kohalikud ning seda on nende jaoks raske mõista,» kommenteeris Laar.

«Euroopa sündivus on väga madal, kui me ei saa rohkem lapsi, kaotame me palju. Praegu paistab see ehk liiga kaugele suunatud küsimus, aga see on oluline,» sõnas ta, rääkides Euroopa tulevikus ees seisvatest sündmustest, mille keskel kerkib küsimus, kuidas säilitada sellele omaseid ideid.

«Me vajame selliseid poliitikuid nagu oli Lennart Meri, kes ütleksid välja ka ebameeldiva tõe ja valmistaksid rahvast selleks ette, mis on tulemas. Me teame, mis on tulemas, aga me ei taha seda välja öelda, sest see pole poliitiliselt korrektne,» rääkis Laar.

Ta meenutas, kuidas Meri ütles tihti välja raske tõe ning lisas humoorika nendinguna, et peaministritele polnud see sageli sugugi kerge.