/nginx/o/2013/07/05/1875352t1h3032.jpg)
/nginx/o/2013/05/26/1782894t1h952b.jpg)
Täna Tallinnas Lennart Meri konverentsil esinenud Eesti president Toomas Hendrik Ilves sõnas, et küberturvalisus ei kätke endas vaid kübersõda.
Ilves küberturvalisusest: linna saab halvata ka vaid fooride punaseks muutmisega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kuidas Londoni või New Yorgi taolist suurlinna halvata? Piisab näiteks kõigi fooritulede punaseks muutmisest, pole vaja minna tammideni või elektrivõrkudeni,» sõnast Ilves illustreerimaks seda, kuidas riiki võib rünnata ka lihtsate meetmetega.
Selle kuu algul jõudsid avalikkuse ette teated, et sisse on murtud USA sõjaväe andmebaasi, kus on salajast informatsiooni USA tammide kohta. Andmebaasis on infot ligi 79 000 tammi kohta, lisaks ka prognoosid, kui paljude inimeste surma võiks ehitise purunemine tõenäoliselt kaasa tuua, kirjutas ajakirja Wired võrguvärav. Küberrünnaku autoriks peavad USA võimud Hiina valitsust või kübersõdalasi.
Täna Tallinnas toimunud konverentsil Ilvesega samal paneeldiskussioonil osalenud Glasgow’ ülikooli globaalse julgeoleku lektori Brandon Valeriano hinnangul on riigid praegu aga kübersõjaga tegelemisel liiga kaugele läinud. «Me oleme sellises faasis, et peame kogu aeg midagi kartma. Enne terrorismi, nüüd kübersõda. Ähvardused on tihti aga suuremad kui see, mida tegelikult teha võidaks. Ohutunne ei pruugi tegelikule ohumäärale vastata,» sõnas ta.
Valeriano sõnul peaks riigid küberturvalisust tagada püüdes mõtlema sellele, milline on küberkonflikti olemas. «Raha tuleb küberkaitse ja küberinfrastruktuuri alla muidugi panna, kuid küsimus on selles, kui palju. Ohutunne võib panna ründerelvi ehitama, kuid bluff tuleb läbi näha. Kui me ohule üle reageerime, võib see asjale palju halvemini mõjuda,» ütles Valeriano.
Mehe hinnangul on senised küberrünnakud olnud piiratud ulatusega ja neis on puudunud tõsidus. « Kui küberrünnakud on edukad, on asi sihtmärgi nõrkuses, mitte rünnaku tugevuses,» sõnas Valeriano.