Austria: ELi kõnelused Süüria relvaembargo üle nurjusid

Briti välisminister William Hague, Luksemburgi välisminister Jean Asselborn ja Austria välisminister Michael Spindelegger. Foto: SCANPIX

Esmaspäeval kohtunud Euroopa Liidu (EL) välisministrite pingutused jõuda Süüria ülestõusnute relvastamises kokkuleppele nurjusid, ütles Austria välisminister Michael Spindelegger.

«Taunin seda, et meil ei õnnestunud Suurbritannia ja Prantsusmaaga kompromissile jõuda,» ütles minister, kelle riik väljendas tugevat vastuseisu Londoni ja Pariisi üleskutsetele eemaldada Süüriale kehtestatud relvaembargo, et aidata ülestõusnuid.

«Tunnen pettumust, et me ei jõudnud ühisele positsioonile, mistõttu aegub embargorežiim 1. juunil,» lisas Austria välisminister.

Saksa diplomaat tunnistas kõneluste järel, et töö jätkub, vaatamata Spindeleggeri deklaratsioonile. «Uks poliitilise konsensuseni jõudmiseks on endiselt lahti,» lausus ta. Ka üks Hollandi diplomaat väitis, et pingutused ühispositsioonile jõudmiseks "ei ole veel kaugeltki lõppenud».

Tema sõnul jätkavad ELi välisministrid tööd selle nimel, et jõuda kõigile vastuvõetava kompromissini.

Praegu kehtiv relvaembargo lõpeb 31. mail.

Relvaembargo leevendamise häälekaim toetaja on Suurbritannia.

Briti välisministri William Hague´i sõnul «on oluline näidata, et me oleme valmis relvaembargot muutma», mis saadaks Süüria presidendile Assadile sõnumi, et tema võiduvõimalus on null. Hague'i kinnitusel toetaks embargo tingimuste muutmine laiemaid diplomaatilisi püüdlusi konflikti lahendamiseks.

«Katsume saada inimesed kõnelustelaua taha ja vaatame, kas nende seisukohad on muutunud,» ütles Hague.

Embargo tingimuste muutmiseks on vaja liikmesmaade ühehäälset toetust, kuid mitu liikmesriiki, teiste seas Austria, Tšehhi, Holland, Soome ja Rootsi, on sellele vastu.

Paljud liikmed kardavad, et «mõõdukatele» ülestõusnutele õhutõrje- ja tankitõrjerelvade saatmise korral võivad relvad jõuda äärmuslaste, teiste seas Al-Qaeda terrorivõrgustikuga seotud Al-Nusra Rinde kätte. ELile valmistab muret ka opositsiooni relvajõudude keskse juhtimisstruktuuri puudumine ning ülestõusnute väidetavad inimõiguste rikkumised.

Hollandi välisministri Frans Timmermansi sõnul suurendaksid relvasaadetised vaid tapatalguid ja hävitaksid lootuse leida konfliktile lahendus läbirääkimiste teel.

ELi kõnelusi komplitseerib veelgi asjaolu, et Süüria peamine opositsioonirühmitus on hoolimata neli päeva Istanbulis kestnud kõnelustest endiselt Damaskusega läbirääkimiste alustamise suhtes lõhenenud.

Euroopa Liidu 2011. aasta maist kehtestatud relvaembargo kehtib ühtviisi nii Süüria valitsuse kui ka ülestõusnute suhtes. Tänavu veebruaris jõudsid bloki välisministrid kokkuleppele lubada liikmesmaadel anda mittesurmavat sõjatehnikat «tsiviilisikute kaitseks» või opositsioonijõududele, mida EL peab Süüria rahva seaduslikuks esindajaks.

ELi välisministrite esmaspäevasel kohtumisel teevad Hague ja Prantsuse välisminister Laurent Fabius teistele liikmesmaadele ettepaneku muuta embargo teksti, mis võimaldaks saata relvi Süüria opositsioonilise Rahvuskoalitsiooni relvajõududele või suurendada saadetava abi lubatud mahtu, edastas BBC. Teine võimalus on pikendada lühiajaliselt olemasolevat embargot, et oodata ära, kas eelseisev Genfi konverents kujuneb edukaks.