Moskva tõrgub Valgevenele raha andmast
29. mai 2009, 11:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Minskis eile toimunud kõnelusi Valgevene presidendi Aljaksandr Lukašenka ja Venemaa peaministri Vladimir Putini vahel varjutasid vaidlused Moskvast juba varem väikesele «vennasriigile» lubatud laenu ja uue krediidi üle.
Kommersant kirjeldas värskes numbris neljapäevast kohtumist kui «valitsustevahelist skandaali», samas kui valitsusmeelne Izvestija märkis salvavalt, et «vennaarmastusele ei leitud rublaekvivalenti», edastas AFP uudisteagentuur Vene meediaülevaates.
Vene rahandusminister Aleksei Kudrin teatas nimelt eile, et Valgevene oli keeldunud võtmast järjekordset 500 miljoni dollari suurust osa varem kokkulepitud laenust vastu rublades. Samas seadis ta avalikult kahtluse alla naabermaa võime laenukohustusi täita.
Minister rõhutas, et Minsk peab rakendama meetmeid majanduskriisi vastu. «Situatsioon jääb pingeliseks. Venemaa tahab näha adekvaatseid samme Valgevenelt olukorra parandamiseks,» teatas minister.
Kudrin tegi eile avalikuks ka selle, et Valgevene oli palunud veel üheksa miljardi dollari suurust krediiti uue tuumaelektrijaama ehitamiseks, kuid hoidus andmast mingeid kindlaid lubadusi.
«Krediidi andmise alustamiseks peame me olema kindlad, et see jaam ehitatakse ja et sellele elektrienergia müügiks on olemas turg,» ütles ta. «Valgevene on esitanud palve, kuid veel on liiga vara rääkida sellest, et Venemaa annab krediiti.»
Sellised avaldused viitavad jätkuvalt jahedatele suhetele Moskva ja Minski vahel pärast president Lukašenka lähenemiskatseid Euroopa Liidu suunas. Samas on kahe riigi suhetele liberaalse ajalehe Gazeta arvates saanud proovikiviks rahapuudus.
«Tundub, et Venemaa ei taha loobuda suurest summast rahast, saamata midagi vastu. See tunne on tugevnemas,» tõdes täna ka ametlik Vene valitsuse häälekandja Rossiiskaja Gazeta.
Kudrin sai kriitika pärast naaberriigi aadressil hiljem siiski oma valitsusjuhi käest noomida. Putin nimetas rahandusministri sõnu valesti ajastatuks ja äärmuslikke hinnanguid sobimatuks. «Mis iganes ka maailmas ei juhtu, tuleb Valgevenet toetada. Venemaa teeb seda,» kinnitas ta.
Moskvat on viimasel ajal ärritanud Valgevene püüdlused lääne suunal, samuti soovimatus tunnustada Abhaasia ja Lõuna-Osseetia riiklust. Lukašenka süüdistas aga eelmisel nädala Venemaad varasematest lepetest taganemises, mis ei jätvatki Minskile muud võimalust, kui otsida lähedasemaid suhteid euroliiduga.
Enne eilseid läbirääkimisi teatas Vene valitsus siiski kindlast kavatsusest jätkata kahe «vennasriigi» sidemete laiendamist. Samuti märgiti, et kaalutakse veel 500 miljoni dollari laenamist väiksemale naabrile, lisaks juba märtsis kinnitatud sama suurele laenusummale. Minsk sai miljard dollarit laenu Venemaalt ka mullu novembris.
AFP allika sõnul on Venemaa huvitatud naaberriiki tuumajaama ja sellega kaasneva infrastruktuuri ehitamisest. Moskva on huvitatud ka ühise tolliliidu loomisest Valgevene ja Kasahstaniga.
Kommersant tsiteeris eile aga ka analüütiku Dmitri Oreškini arvamust, et Putini visiit kujutab endast hoopis «hüvastijätusuudlust pikaleveninud armuafääris»