Vastuoluline hukkamismeetod, kus pooleldi maa sisse kaevatud süüdlast loobitakse kividega, on saanud teravat kriitikat nii inimõigusorganisatsioonide, rahvusvaheliste ametite kui ka lääneriikide poolt.
Uues karistusseadustikus seisab, et kui pole võimalik kividega surnuksloopimise kohtuotsust täide viia, siis otsust langetav kohtunik võib otsustada ka teistsuguse hukkamismeetodi kasuks, kui selle kiidab heaks kohtusüsteemi juht.
Seadustikust ei selgu, mis juhtudel kividega hukkamise võimalust ei peaks eksisteerima.
Inimõiguslaste rühmituse International Committee Against Stoning esindaja Mina Ahadi sõnas AFP-le, et rahvusvaheline surve ja hukkamõist on osutunud efektiivseks.
Siiski mõistis ta ka muudetud paragrahvi hukka kui keskaegse ja barbaarse, Ahadi sõnul peaks kividega surnuksloopimise praktika üldse lõpetama, mitte selle mõne muu karistusmeetodiga asendama.
Iraanis 1979. aasta revolutsioonist kehtivate islamiseaduste kohaselt karistatakse süüdimõistetud abielurikkujaid kividega surnuksloopimisega.