/nginx/o/2009/05/29/185745t1h3b73.jpg)
Vene Föderatsiooni president Dmitri Medvedev süüdistas Jaapanit «vastuvõetamatutes» sammudes Põhjaterritooriumi ehk Lõuna-Kuriili saari puudutavas tüliküsimuses.
Medvedev andis saaretülis jaapanlastele vastulöögi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Medvedevi sõnul on lubamatu, et Jaapan seab küsimuse alla Venemaa suveräänsuse vaidlusaluste saarte omaniku küsimuses, sest see takistab jõupingutusi, mille eesmärk on kahe riigi vahel lõpliku rahulepingu sõlmimine, vahendas AFP.
«Me ei saa tähelepanuta jätta Jaapani partnerite teatud katseid seada kahtluse alla Venemaa suveräänsus Kuriili saarte üle, kasutades ühepoolselt selleks vastuvõetamatuid vahendeid, mis asuvad väljaspool õiguslikku raamistikku,» ütles Medvedev, kuid ei täpsustanud, milles «vastuvõetamatud» avaldused täpsemalt seisnevad.
Vene meedia on laialdaselt tsiteerinud Jaapani peaministrit Taro Asot, kes hiljuti parlamendi ees peetud kõnes ütles, et Vaikses ookeanis asuvad saared okupeeris Venemaa ebaseaduslikult.
«Muidugi ei soodusta selline tegevus läbirääkimiste jätkamist,» lisas Medvedev, kelle sõnul on territoriaalvaidluse lahendamiseks vaja leida pooli rahuldav lahendus.
«Ma loodan, et Tokyo hindab olukorda adekvaatselt ja teeb sellest õiged järeldused,» ütles Venemaa riigipea Kremlis toimunud tseremoonial, kui ta võttis vastu uute suursaadikute volikirju. Muu hulgas viibis kohtumisel ka Jaapani uus suursaadik.
Jaapan ja Venemaa pole pärast Teist maailmasõda suutnud sõlmida rahulepingut, mis lõpetaks senini lahendust ootava territooriaalvaidluse nelja saare üle, mida Venemaal tuntakse Lõuna-Kuriilidena ja Jaapanis Põhjaterritooriumina.
1855. aastal sõlmitud Shimoda lepingu järgi tunnustas Venemaa Habomai, Šikotani, Kunaširi ja Etorofu saari Jaapani osana. 1904. aastal puhkenud Jaapani ja Venemaa vahelise sõja tulemusena sai Jaapan endale ka Lõuna-Sahhalini.
Teise maailmasõja käigus kuulutas NSV Liit 1945. aasta aprillis Jaapanile sõja ja okupeeris Lõuna-Kuriili saared, mis avasid NSV Liidule hea väljapääsu ookeanile ja kaitsesid riiki võimaliku Jaapani rünnaku eest.
Kuigi 1956. aastal sõlmisid NSV Liit ja Jaapan diplomaatilised suhted, kirjutati Moskvas alla vaid ühisdeklaratsioon ja rahulepingut ei sõlmitud, sest Jaapan nõudis NSV Liidult jätkuvalt tagasi kõiki nelja saart, kuid kommunistlik impeerium oli nõus loobuma vaid Habomai ja Šikotani saartest.
Jaapan on seisukohal, et vaidlusalused saared pole enne 1945. aastat kunagi Venemaale kuulunud ja NSV Liit okupeeris saared ebaseaduslikult. Venemaa pole nõus aga saartest loobuma, mistõttu ei nõustu Tokyo allkirjastama ka rahulepingut.