Wikileaksile infot jaganud USA sõjaväelane võib saada 154-aastase vanglakaristuse

Wikileaksile olulise info lekitamises süüdistatava USA sõjaväelase Bradley Manningu toetajad. Foto: AP / Scanpix

USA-s astub täna kohtu ette kolm aastat tagasi arreteeritud sõjaväelane Bradley Manning, keda süüdistatakse Iraagi ja Afganistani sõda puudutavate saladokumentide lekitamises Wikileaksile.

25-aastane Manning on nõustunud mõningad süüdistused omaks võtma, ent ta eitab prokuratuuri kõige raskemat süüdistust, et ta aitas teadlikult USA vaenlasi al-Qaedat ja Osama Bin Ladenit, kirjutab uudisteagentuur AFP.

Manningut võib oodata kuni 154 aasta pikkune ehk eluaegne vangistus.

Kohus toimub pärast pikka eelistungite seeriat, kus käsitleti Manningu poolt lekitatud diplomaatilist kirjavahetust ja andmeid sõjategevusest ning selle tekitatud kahju USAle ja nende liitlastele.

Manningu toetajad kinnitavad, et tema tegevus näitas avalikkusele USA juhitud Iraagi ja Afganistani sõja peidetud tahke ning paljastas USA välispoliitiliste otsuste tagamaid.

Mehe vastaste jaoks on ta reetur, kelle käitumine seadis ohtu inimelusid üle maailma, nende hulgas USA kodanike omi.

Sõdurit kaitsvad advokaadid on edukalt tõestanud, et talle rakendati USA sõjaväepersonali poolt vahi all olles liialt karmi lähenemist ning selle tulemusel vähendatakse tema vanglakaristust ükskõik millise tulemuse korral 112 päeva võrra.

Kuna Manning tunnistas hiljuti, et tema lekitas andmeid Wikileaksile, on samas üsna kindel, et ta mõistetakse süüdi.

Manning on nõustunud omaks võtma kümme süüdistust, mille seas on sõjaväedistsipliini rikkumine. Neis kõigis süüdimõistmise korral kaotab ta kuni 20 aastaks vabaduse, ent juhul, kui kohus leiab, et ta on süüdi ka raskemates rikkumistes, ootab teda eluaegne vanglakaristus.

Arvatavasti kestab kohtupidamine tema üle 12 nädalat ning see toimub Marylandis Fort Meade'i sõjaväebaasis.

Kuigi protsessi kajastavad kümned ajakirjanikud, räägitakse mõningatest tõenditest vaid suletud uste taga.

Valitsuse otsust eelistungite dokumentatsiooni mitte avaldada on meedia tugevalt kritiseerinud ning näinud selles ebavajalikku salatsemist.

Manning vahistati Iraagis 2010. aasta mais süüdistatuna kahe miljoni sõjaväelise logisissekande lekitamises austraallase Julian Assange'i juhitud Wikileaksi veebiküljele.