Leiti revolutsionäär Rosa Luxemburgi surnukeha

Saksa revolutsionäär Rosa Luxemburg. Foto: AP / Scanpix

Kui seni arvati, et 1919. aastal tapetud naisrevolutsionäär Rosa Luxemburg maeti Berliini surnuaeda, siis täna avalikustas saksa patoloog, et naise surnukeha asus aastaid hoopis ühe surnukuuri keldris.

Berliini Charité ülikooli kliiniku patoloog Michael Tsokos uuris, kas paari aasta eest ühest surnukuurist leitud surnukeha võis kuuluda revolutsionäärile Rosa Luxemburgile, vahendab AP Der Spiegelit.

Saksamaa kommunistliku partei rajaja tapeti politsei poolt  1919. aastal toimunud ebaõnnestunud ülestõusu ajal ja ta laip visati Berliini kanalisse.

Surnukeha, mida peeti Luxemburgi omaks, maeti Berliini kalmistule. Charité's ülikooli kliiniku kohtumeditsiini osakonna juht Michael Tsokosel aga hakkas selles kahtlema, kuna surmajärgsetes uuringute aruannetes  ei kajastanud kaks Luxemburgile iseloomuliku haigust.  Naine põdes liigesepõletikku ja ta jalad olid erineva pikkusega.

Selle laiba uus uurimine pole enam võimalik, kuna natside ajal haud lõhuti ning luud viidi minema.

Paari aasta eest leidis Tsokos keldrist laiba, mida oli hoitud jahedas ja niisketes tingimustes. Laibal puudusid pea, jalg ja käed, kuid testid näitasid, et sel inimesel on olnud liigesepõletik ja erineva pikkusega jalad.

Ka on surnukeha pärit samast ajast kui Luxemburg. Toona eemaldati paljudel surnukehadel pead ja neid kollektsioneeriti. Käte ja jala puudumist seletatakse sellega, et revolutsionääri tapnud politseinikud sidusid enne uputamist laiba külge kive.

Patoloogi sõnul püüab ta leida Luxemburgi järeltulijaid, et saada neilt DNA proov. DNA proovi võtmine margilt, mille oli kleepinud Luxemburg, ebaõnnestus.