Raport: USA luure kogub internetigigantidelt eraisikute infot

Telefoniga rääkiv naine möödub Washingtonis kohtumajast, kus senati luurekomitee esinaise andmetel väljastati Rahvuslikule Julgeolekuagentuurile 25. aprillil 19. juulini kehtiv luba sidefirma Verizon klientide andmete kogumiseks.

FOTO: AP / Scanpix

Eile teatati, et USA luureagentuuridel on osana salajasest infokogumise programmist ligipääs üheksa internetigigandi serveritele.
 

Teade vallandab tõenäoliset taas tugeva debati kodanike jälgimise teemadel.

Washington Posti admetel on Rahvuslikul Julgeolekuagentuuril (NSA) ja FBI-l otsene ligipääs serveritesse, mis võimaldab neil jälgida indiviidide veebitegevust kõigis selle avaldumisvormides (foto, video, audio, emailid, sisselogimiste ajalugu).

Programmiga on väidetavalt seotud mitmed Silicon Valley suurimad firmad nagu Microsoft, Yahoo, Google, Facebook, Apple, PalTalk, AOL, Skype ja YouTube.

Ajaleht tsiteeris lühendiga PRISM tuntud ülisalajase programmi üksikasju.

Infot lekitas kõrgel kohal olev luureohvitser, kes jagas oma isiklikke kogemusi ning süsteemi võimalike kasutusaladega seotud hirme ning soovis paljastada programmi, mida ta nägi kui räiget privaatsuse rikkumist.

«Nad saavad sõna otseses mõttes jälgida su ideede moodustumist kui sa neid trükid,» sõnas ametnik Washington Posti andmetel.

PRISM loodi 2007. aastal ning see on kasvanud president Barack Obama igapäevastes luureandmeid käsitlevates infotundides edastatava teabe üheks peamiseks allikaks.


Washington Posti paljastused saabusid ajal, mil juba tekitasid furoori teated sellest, et valitsus jälgib ameeriklaste telefonisuhtlust. Selle info valguses tõusis taas päevakorral küsimus George W. Bushi valitsuse ajal 2001. aasta 11. septembri sündmuste järel kasutusele võetud jälgimismeetoditest.


Kodanikuvabaduste eest seisvad ühendused olid teatest sügavalt häiritud ning nimetasid telefonikõnede jälgimist orwelllikuks õuduseks.

The Guardiani sõnul võimaldas PRISM luurel koguda andmeid nagu brauseri ajalugu, emailid, failiülekanded ning vestluste logisid.

Lekkinud dokument viitas viie suure firma seotusele sellega, ent mitmed neist on juba oma seotust eitanud. Google lükkas tagasi süüdistused nagu oleks firma jätnud luureagentuuridele nn avatud tagaukse klientide andmete kogumiseks.

«Google hoolib sügavalt oma kasutajate turvalisusest. Me avaldame valitsusele kasutajate infot vastavalt seadustele ning me kaalume igat sellist palvet hoolikalt,» sõnas Google The Guardianis tsiteeritud avalduses.

Anonüümseks jäänud firma juht lisaas. «Kui nad seda teevad, teevad nad seda meie teadmata.»

The Guardiani andmetel on Microsoft osalenud programmis alates 2007. aastast ning Apple möödunud aasta oktoobrist.

Apple esitas selle peale avalduse, kus eitas igasugust seotust programmiga.

«Me ei ole kunagi kuulnud PRISMist. Me ei anna ühelegi valitsuse agentuurile otsest ligipääsu oma serveritele ning iga valitsuse agentuur, kes nõuab kasutajate andmeid, peab hankima selleks kohtu orderi,» sõnas Apple'i pressiesindaja Steve Dowling.

Programm võimaldas NSAl omandada andmeid otse allikatelt ilma, et agentuur oleks pidanud pöörduma info saamiseks otseselt teenusepakkujate poole või hankima selleks individuaalseid kohtuorderid.

The Guardiani andmetel saadi programmilt PRISM iga kuu andmeid enam kui 2000 luureraporti koostamiseks. 2012. aastal esitati enam kui 24 000 raportit, mis on 27 protsenti enam kui 2011. aastal.

Kokku on programmi algusest saadik selle kogutud andmeid tsiteerinud enam kui 77 000 luureraportit.
 

Tagasi üles