Kaks Nõukogude Liidu lagunemisele järgnenud aastakümmet on toonud Venemaale tööd otsima miljoneid inimesi Kesk-Aasiast ja Lõuna-Kaukaasiast. Ja kasvatanud ka Vene lastekodudes elavate kasahhi, usbeki ja teistest lõunarahvustest laste arvu, nendib
.
Võõrtöölised on täitnud Vene lastekodud Kesk-Aasia mudilastega
1. juuni 2009, 12:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raadio Vaba Euroopa jutustab oma kodulehel seda lugu läbi Moskva 19. lastekodus elava 16-aastase Akrami saatuse. Noormees pärineb perekonnast, kus ema oli venelane ja isa usbekk.
Lastekodu juht Maria Ternovskaja meenutab, kuidas Akramile ning tema õele ja vennale öeldi, et nad peavad duši alla minema, mispeale lapsed küsisid, et kas siis on suvi. Oma kodus käisid nad vannis ainult sooja ilmaga.
Nüüd on Akram kena pikk teismeline poiss, kes näitab uhkusega üle-Moskvaliselt joonistusvõistluselt võidetud kuldmedalit. Tema vanem vend adopteeriti Ameerika Ühendriikidesse ja tal läheb seal hästi. Vanem õde tudeerib ülikoolis.
Samas pole sarnased edulood Vene lastekodusüsteemis sugugi tavalised. Eriti segaperedest pärinevate laste puhul.
19. lastekodu psühholoogi Maria Kapilina sõnul on neile eriti keeruline leida kasuvanemaid. «Venelaste jaoks pole nad venelased. Kasahhide ja usbekkide jaoks pole nad ei kasahhid ega usbekid,» nendib Kapilina. «Ja neile tundub, et nad on ei ole keegi. Oma eripära tõttu sattuvad nad ka rünnakute ohvriks. Nad on kõige keerulisem laste rühm, sest neile pere leidmine on väga raske.» Probleemi suurendab Venemaal pead tõstev rassism ja võõravihast kantud rünnakute arv.
Moskva 19. lastekodus elab ka 11-aastane Miša, kelle jättis Venemaale tema aserist isa, kes ise kuritöös süüdimõistetuna kodumaale deporteeriti, viieaastane Leon, kes võeti ära tema aafriklannast emalt ja venelasest isalt, kes ei suutnud lapse eest hoolitseda, ning lisaks veel pool-mongoollane ja pool-iraanlane.
Migratsiooniametnike sõnul on majanduskriis süvendanud veel üht tendentsi. Venemaal töö kaotanud sisserändajad naasevad koju, kuid jätavad oma järeltulijad sinna maha.
Kõrgõztani inimõiguste ombudsmani Tursunbek Akuni andmeil on nende kodanikud viimase kolme aasta jooksul jätnud Vene orbudekodudesse 60 last. Kaks kolmandikku neist on praeguseks adopteeritud, enamasti Ameerika Ühendriikide peredesse.
Hiljuti oli Moskvas juhtum kahe tadžiki lapsega, kelle vanemad jätsid nad Venemaale ja naasid ise koju. Mõne aja pärast tulid laste kauged sugulased neid Venemaalt otsima. Tolleks hetkeks oli aga üks Ameerika pere juba avaldanud soovi nad adopteerida. Lastele anti valida ja nad otsustasid Ühendriikide kasuks.