Leedu esitas seoses jaanuariveresaunaga kahtlustuse veel 30 inimesele

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Leedulane Leedu lipuga Nõukogude tanki T-80 ees, 13. jaanuar 1991.
Leedulane Leedu lipuga Nõukogude tanki T-80 ees, 13. jaanuar 1991. Foto: Wikimedia Commons

Vilniuse ringkonnakohus esitas täna veel 30 isikule kahtlustuse seoses 1991. aasta 13. jaanuari veresaunaga Vilniuse teletorni juures.

Seni oli seoses veresaunaga kahtlustus esitatud 50 isikule.

Kokku kavatseb Leedu seoses Vilniuse veresaunaga alustada menetlust 81 isiku suhtes. Kahtlustatavate seas on endised kompartei, kaitse- ja siseministeeriumi ning KGB ametnikud ja isikud, kes osalesid 1991. aasta 13. jaanuaril Vilniuse ajakirjandusmaja ning raadio- ja telekeskuse ründamisel.

Leedu prokuratuur kavatseb esitada kahtlusalustele süüdistuse sõja- ja inimsusevastastes kuritegudes.

Leedu prokurörid lõpetasid detsembris kohtueelse uurimise Vilniuse miilitsa eriüksuse (OMON) juhtide kuritegudest 1991. aastal ning edastasid selle kohtule.

Kuna Venemaa keeldub endisi OMON-i juhte Boleslav Makutõnovitši ja Vladimir Razvodovit välja andmast, hakatakse nende üle kohut mõistma tagaselja.

Varem on prokuratuur teatanud, et Makutõnovitši ja Razvodovit süüdistatakse Leedu-vastaste tegude toimepanemises ajavahemikul alates 1991. aasta 11. jaanuarist kuni 25. augustini. Nende suhtes on väljastatud Euroopa vahistamisorder.

1991. aasta 13. jaanuari ööl hukkus Nõukogude armee üksuste tormijooksu käigus Vilniuse teletornile ning ringhäälinguhoonele 14 inimest, sajad said vigastada. Sama aasta 31. juulil tapeti Medininkai piiripunktis seitse politsei- ja tollitöötajat, kes kaitsesid tol hetkel veel Nõukogude Liidu tunnustuseta Leedu piiri.

Tagasi üles