/nginx/o/2013/06/12/1824824t1h07d4.jpg)
Ühendriikides leiti aastakümneid kadunud olnud päevik, mille autoriks on Tallinnas sündinud natsikurjategija Alfred Rosenberg.
USAs leiti Tallinnas sündinud natsikurjategija kadunud päevik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1893. aastal sündinud Rosenberg oli Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) üks juhtivaid funktsionääre ja partei ideoloogilistest juhtidest ning Adolf Hitleri lähedane liitlane. Vastavalt Nürnbergi sõjatribunali otsusele hukati ta 1946. aastal poomise läbi.
Uudisteagentuuri Reuters andmetel kirjeldab Rosenberg oma käsitsikirjutatud 400-leheküljelises päevikus näiteks seda, kuidas ta kohtus Hitleri, Heinrich Himmleri ja Herman Göringiga. Samuti peatub Rosenberg päevikus Nõukogude Liidu okupatsiooniplaanidel ning kaval, mis nägi ette juutide ja idaeurooplaste massilist hukkamist.
«Esialgne sisu analüüs viitab, et materjal heidab uut valgust mitmetele olulistele küsimustele, mis on seotud Kolmanda Riigi poliitikaga. Päevik on ajaloolastele oluline infoallikas, mis täiendab ja osalt seab kahtluse alla senise dokumentatsiooni,» teatas Washingtonis asuv Ühendriikide Holokausti Memoriaalmuuseum, kuhu päevik toimetati.
Samas ei täpsustanud muuseum, mis täpsemalt aastatel 1936-1944 kirja pandud päevikus võib ajaloolaste seniste seisukohtadega vastuollu minna. Ka USA valitsusallikad rõhutasid, et muuseumi hinnang on esialgne. Rohkem infot päeviku kohta avaldatakse ilmselt homme toimuval pressikonverentsil.
Samas Reutersi andmetel puudutab päevik näiteks natside liidrite pingeid, mida tekitas Hitleri asetäitja Rudolf Heßi reis Ühendkuningriiki 1941. aastal. Tema saabumine Šotimaale tekitas rohkesti oletusi ja laialdast huvi, mis ei ole raugenud ning tänaseni ringleb selle kohta mitmesuguseid vandenõuteooriaid.
Sama päevik oli Nürnbergi protsessil tõendusmaterjalide seas, kuid kadus pärast kohut. Seejuures kahtlustati selle Ühendriikidesse toimetamises samal protsessil prokurörina osalenud Robert Kempnerit.
USA meedia andmetel leiti päevik Buffalo lähistel elava 81-aastase kirjastaja Herbert Richardsoni kodust, kes sai selle väidetavalt Kempneri endiselt sekretärilt Margot Liptonilt.