/nginx/o/2009/06/02/188142t1h365a.jpg)
Prantsuse lennundusettevõtet Air France´i tabas viimane suurem õnnetus 2000. aastal, mille järel ülehelikiirusega lendav Concorde peagi lennundusajaloo muuseumi saadeti.
Air France´i viimane õnnetus saatis Concorde´i lennundusmuuseumi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2000. aasta 25. juulil New Yorki suunduma pidanud Concorde kukkus alla kohe pärast õhku tõusmist Pariisi Charles de Gaulle'i lennuväljalt, kuhu pidi saabuma ka eile Atlandi kohal kadunuks jäänud Air France'i reisilennuk Airbus 330-200, vahendas AFP.
Concorde´i õnnetuse põhjustas varem startinud lennuki DC-10 küljest stardirajale pudenenud metallitükk, mis lõhkus Concorde'i rehvi, mis omakorda purustas kütusepaagi. Õnnetuse tagajärjel hukkus 113 inimest.
Concorde oli legendaarne õhusõiduk, mis tegi esimese lennu 1976. aastal ja millega oli võimalik lennata idapoolkeralt läänepoolkerale nii, et kellaajaliselt jõuti kohale varem kui liikuma hakati.
Concorde´i-lennud lõpetati majanduslikel põhjustel peagi pärast Air France´i lennuõnnetust Pariisis, sest tootjafirma Airbus ei suutnud ülikõrge piletihinna ja kasumipuuduses vaevlevale lennukile piisavalt tehnilist tuge tagada.